Mihhail Derbnev: Venemaa pole Eestile ohtlik

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Välisministeeriumi ees Eesti, Euroopa Liidu ja NATO lipud
Välisministeeriumi ees Eesti, Euroopa Liidu ja NATO lipud Foto: Peeter Langovits

Üksikkandidaadi Mihhail Derbnevi (Ida-Virumaa) väitel pole Venemaa Eestile ohtlik, kuid NATO asemel peaks Euroopa Liit looma ühise sõjaväe.

Millise teemaga sooviksite riigikogus kõige enam tegeleda ja miks? Kui Teil on konkreetne teema, siis kuidas lahendaksite?

Mind huvitavad paljud teemad va riigikaitsega seotud. Ma ei usu, et Venemaa on reaalne oht Eesti jaoks. Minu arvates näitab NordStream seda, kuidas kaasaegne Venemaa lahendab keerulisi probleeme. Mitte tankide abil.

Minu arvates on NATO vananenud organisatsioon. Meil tuleb luua Euroopa Liidus ühine professionaalne sõjavägi ning ELi tasemel sõlmida lepinguid USA, Kanada ning teiste ELi mittekuuluvate riikidega. Aga hetkel on sellest liiga vara rääkida.

Kõik teised teemad pakuvad mulle huvi. Näiteks. Sel aastal on Tallinn Euroopa Kultuuripealinn ning sel aastal on 20 aastat Eesti taasiseseisvumist. Tallinnas toimuvad seoses sellega mõned üritused.

Minu arvates, võiksid poliitikud anda oma panuse:

a. 20. augustiks lahendada piirilepinguga seotud probleeme Venemaaga

b. Nö mitte-kodaniku probleemi lahendamine. Tuleb loobuda kodakondsusseaduse §10 punktist 3 (Eesti kodakondsus võidakse eriliste teenete eest anda mitte rohkem kui kümnele isikule aastas). Kas meie ei usalda valitsuse liikmeid?

Eesti riik peaks andma kodakondsuse kõigile energeetikaga seotud töötajatele ja nende pereliikmetele energeetilise julgeoleku tagamise eest, sest need inimesed ei katkestanud oma tööd näiteks ka dramaatilisel pronksiööl. Tähtaeg 01. mai 2011.

Samuti tuleks Eesti riigile lojaalsuse eest anda kodakondsus neile, kes elas Eestis kuni aasta 1991 ning pole siiani saanud teiste riikide kodakondsust.

Kuidas suhtute e-hääletamisse?

Normaalselt. Päris mugav ja kaasaegne hääletamisviis. Hästi sobib eelkõige noortele.

Kuidas luua puuduvad (orienteeruvalt) 50 000 töökohta ja inimesed välismaalt koju tuua?

Minu retsept on selline:

a. Uute turgude otsimine või taasavamine keskmistele ning väikestele ettevõtjatele: kommunaalteenused, ehitus, IT, toit jne. Kõigipealt Venemaa Loode föderaalringkond (http://et.wikipedia.org/wiki/Loode_f%C3%B6deraalringkond), milleks tuleb lahendada probleem sõlmimata piirilepinguga. Tahan meelde tuletada, et Narvast Peterburini on ainult 130 km.

b. Tõsta palka sellistes majandusharudes, mille toode või teenus müüakse juba praegu vabaturu hindadega (näiteks elekter, põlevkiviõli). See elavneb omakorda teisi sektoreid. Eesmärk tõsta palgataset Põhjamaade tasemeni. Siis tulevad inimesed ka koju.

c. Valida uus valitsus. Kardan seda, et kui praegune peaminister jätkab oma tegevust peaministrina järgmises valitsuses, siis võib meil tekkida Põhja-Aafrikaga sarnane olukord. Vastavad sümptomid on juba olemas. Kuidas on võimalik demokraatlikus riigis, et peaminister ütleb ettevõtjatele, kui suur peab olema eksport konkreetse riigiga. Uskumatu! Kas see on tähehaigus? Või on see teadlik konkurentsi piiramine? Las iga inimene leiab vastuse ise. Ärka, Eesti, ärka!

Teatavasti riigikogu tegeleb paljuski seadusloomega. Missugust kogemust omate seadusloome vallas ja palju olete sellega oma praeguses elus kokku puutunud?

Kogemus seadusloome vallas puudub. Töötades insenerina olen harjunud probleeme lahendada.

Olen tavaline kahe lapsega perekonna perepea, mõlemad koos naisega käime tööl. Elame pangalaenuga ostetud eramajas. Lubatakse küll lastetoetusi, pensionitõuse ja mida koike, kuid unustatakse täiesti tavalised tööl käivad inimesed! Millist otsest tulemust näeme, kui anname oma hääled üksikkandidaadile?

Vaata vastus p.3 b.

Ning sellele lisaks. Tuleb tõsta miinimumpalka. Kehtestada maksud ettevõtetele.

Lähtun sellest, et:

a. Automatiseerimise taseme tõstmine (robotjõu maksimaalne rakendamine ettevõtetes) vähendab tööjõu arvu. Mõnedes interneti-teenuseid pakutavates firmades töötab paar inimest. Seega maksud, mis on seotud tööjõuga, lähevad väiksemaks. Tulud on aga sellistel firmadel päris suured. Mis praegu tehakse tuluga – omaette lugu.

b. Vaadata üle aktsiisipoliitikat. Näiteks kehtestada internetiga seotud aktsiisid ning vähendada kütuse aktsiisi.

Mis saab edasi, kui Te ei saa järgmisesse riigikogu koosseisu?

Elan ja arenen edasi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles