Üksikkandidaadi Priit Tammeraidi (Harju- ja Raplamaa) sõnul on inimesed läinud välismaale just kogemuste ja millegi uue nägemise soovi tõttu, sest maailmast on nii mõndagi õppida.
Priit Tammeraid: maailmast on nii mõndagi õppida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Millise teemaga sooviksite riigikogus kõige enam tegeleda ja miks? Kui Teil on konkreetne teema, siis kuidas lahendaksite?
See on üsna mitmetahuline küsimus. Energeetikainsenerina soovin ma loomulikult kaasa rääkida valikute osas, mille järgmine riigikogu peab vastu võtma mitmeid otsuseid.
On selge, et oma elektrienergia tootmine on riigile strateegiliselt oluline ja samuti on selge, et meie tulevik baasenergia tootmise osas ei saa olla ainult taastuvenergeetikas, vähemalt sellisel kujul, nagu seda siiani on propageeritud.
Tuumaenergeetika tundub hea lahendusena, kuid ka sellega on seotud mitmed lahendamist vajavad küsimused. Valikud tuleb selles küsimuses langetada nii, et elektrienergia ei kujuneks Eestis luksuskaubaks.
Teine ja veel olulisem teema on hetkel Eestis väljasurev maaelu. Viimase 20 aasta jooksul on olnud riigil rohkem eesmärke, mille otsesed või kaudsed mõjud on raskendanud lihtinimese elu maal.
Tuleb soodustada töökohtade teket inimestele lähemale. Eriti tuleb väärtustada eksportivat tööstust.
Küll koduigatsus toob laia maailma õnne otsima läinud Eestimaalased tagasi, kui neil on võimalik kodus elamist võimaldav töökoht leida.
Kolmas ja kõige tähtsam eesmärk on tagada lastele lapsepõlv ja parim haridus. Hetkel elavad kümned tuhanded lapsed allpool vaesuspiiri, kus ei saa isegi iga päev kõhtu täis – silmaringi laiendavatest hobidest või huviharidusest rääkimata.
Maksu- ja toetussüsteem peab võimaldama peredel lastele pakkuda helget lapsepõlve, ning esmane huviharidus peab olema tasuta.
Samuti on minu arust olulisem et senises mahus riikliku tellimuse alusel tasuta õppekohtadel õppivad ja hea õppeedukusega üliõpilased saavad piisava toe riigilt, et õpingute perioodil ära elada selleks eraldi tööl käimata.
Selleks tuleb riigi poolt sisse viia stipendium vähemalt miinimumpalga ulatuses kuus.
Sellele kõigele katte peab saama riigieelarvest ja see on ennekõike valikute küsimus. Kui me suudame suurendada oma SKP-d ekspordi arvelt ja ei vähenda makse, siis ei ole need soovid võimatud.
Kuidas suhtute e-hääletamisse?
Eesti on infotehnoloogias heal arengutasemel maa. E-rakendused kahtlemata on mõneti salapärased ja teevad meid ettevaatlikuks, kuna me ei tea iial, mis on tegelikult ekraani taga ja kogu suures internetis.
Mina usaldan meie spetsialiste ja seetõttu kasutan meeleldi e-rakendusi ja loomulikult ka sealhulgas e-hääletamist. Igasugused kahtlused jätan rõõmsalt vandenõuteoreetikutele.
Kuidas luua puuduvad (orienteeruvalt) 50 000 töökohta ja inimesed välismaalt koju tuua?
Esiteks on meil siiski tööjõu vaba liikumine. Paljudel juhtudel on mulle tuttavad inimesed läinud välismaale just kogemuste ja millegi uue nägemise soovi tõttu.
Noorena ja ilma kohustusteta ei ole see kindlasti paha mõte. Maailmast on nii mõndagi õppida.
Mõned on tõesti läinud ka seetõttu, et ei ole leidnud Eestis piisavat äraelamist ning on nii otsinud võimalust elatada ennast ja peret.
Just viimased on tihti tulnud ka välismaalt tagasi ilma erilise eduta – hariduseta lihttöölisel on raske igal pool. Ma usun, et ennekõike toob välismaalt tagasi koduigatsus.
50 000 töökohta on võimalik luua riiklikul tasemel toetades eksportivat tootvat tööstust. Riigi ülesanne on siin sõlmida koostöökokkuleppeid välisriikidega erinevates valdkondades, nii siludes teed ekspordile.
Samuti peab riik rohkem aitama ettevõtlike inimesi konsulteerides võimaluste ja nõuete osas ning luues maksusoodustusi vajalikke töökohti loovatele ettevõtjatele stardi perioodil.
Kahjuks on asjade loomulik käik, et tööjõu efektiivsuse kasvamise korral suureneb töötus, kui ei suudeta leida uusi turge.
Teatavasti riigikogu tegeleb paljuski seadusloomega. Missugust kogemust omate seadusloome vallas ja palju olete sellega oma praeguses elus kokku puutunud?
Ma ei oma kogemusi seadusloome vallas. Küll olen ma oma senises elus puutunud kokku eeskirjade, standardite ja ka seadustega – nii oma erialal, projekteerimises/ehitamises energeetika valdkonnas, kui ka igapäevaelus.
Kuid loomulikult annan omale aru, et juriidiliste dokumentide koostamisel on vaja dokumendile hinnangut juristi poolt.
Olen tavaline kahe lapsega perekonna perepea, mõlemad koos naisega käime tööl. Elame pangalaenuga ostetud eramajas. Lubatakse küll lastetoetusi, pensionitõuse ja mida koike, kuid unustatakse täiesti tavalised tööl käivad inimesed! Millist otsest tulemust näeme, kui anname oma hääled üksikkandidaadile?
Väga hea küsimus. Ma usun, et majaomanik ehk ei soovi, et maja elektrikulud mitmekordistuks - mina ka ei soovi. Esimene ühisosa on leitud.
Mul küll on kolm last, kuid kindlasti võiks meid ka ühendada soov, et lastel oleks tasuta huvihariduse võimalus.
Maamaksu kaotamise poolt ma ei ole, kuid riiklikult seatud piirid tuleb üle vaadata – seda just kurva näite varal Tallinnas ja sellest põhjustatuna. Maamaks ei saa vaid sõltuda maa hinnast, vaid ka keskmisest palgast vms.
Kindlasti ei ole antud küsimuse küsija huvitatud Ameerika raudteest Eesti majanduses. Minu kindel sõnum on, et tuleb põhjalikult analüüsida paar aastat tagasi alanud majanduslanguse riigisiseseid põhjuseid ja vastavalt sellele reguleerida riigi valduses olevate hoobadega majandust, et vältida selle kordumist.
Samas pean kurvastusega tõdema, et kiirlaenud ja tarbimislaenud on jõudsalt tulnud jälle turule. See on esimene märk, et suund on kahjuks majandusel järjekordse mulli poole.
Jõulude pidamiseks tarbimislaenu võtmisest palju rumalamat otsust on raske teha. Samas on loomulik, et vabalt tegutsev majandus haarab enda külma embusesse inimese sealt, kus ta on emotsionaalselt kõige kergemini haavatav – jõulud, matused, lapsed jne.
Suunad ehk on nüüd selgemad.
Otsese tulemuse osas küll kahjuks ei sooviks midagi lubada. Tühi lubadus on üks väheseid asju, mida võib veel pealinnas maksuvabalt jagada, kuid seda vaid valimiste lõpuni.
Mis saab edasi, kui Te ei saa järgmisesse riigikogu koosseisu?
Kui ma ei saa järgmisesse riigikogu koosseisu – või ka saan, siis jätkan oma igapäevaelu vanal viisil, armastava isana, abikaasana, hea spetsialistina ja aktiivse kodanikuna.
Selles osas ei muudaks ka riigikogu minu jaoks midagi. Üks kogemus on elus juures. Kindlasti tuleks peale valimisi võtta korraks aeg maha ning võtta sellest möödunud kuust ja mõnest päevast väärtuslik ja õpetlik ning teha sellest järeldused. Ma loodan, et seda ei tee ainult mina, vaid kõik Eesti inimesed!
Selle küsimuse ja ka kõigi minu poolt vastatud küsimuste lõpetamiseks. Head inimesed, minge valima! Mõelge, mis on teie jaoks tähtis, otsige omale kõige paremini meeldiv erakond või kandidaat ja valige.
Valimiskabiinis on iga kodanik vaid iseenda soovide ja tulevikuvisiooniga. Ühte asja sooviks veel rõhutada – esindusdemokraatia töötab vaid juhul, kui valitakse kellegi poolt.
Kellegi vastu valima õhutavad poliitilised jõud näitavad sellega vaid välja enda tühjust. See on kurb, kui elate järgmised neli aastat teadmises, et ainus, mida te tulevikult ootasite, oli see, et ei tuleks nemad – ükskõik, kes siis nemad ka kellegi jaoks on!