Üksikkandidaadi Siiri Sisaski (Harju- ja Raplamaa) arvates peab riik looma konkreetsed suunad, kuhu Eesti ettevõtlusega liikuda ja mahepõllumajandusega tegelemine annaks Eestile hulgaliselt uusi võimalusi paljudel elualadel.
Siiri Sisask: maaelu tuleb õitsema panna
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Millise teemaga sooviksite riigikogus kõige enam tegeleda ja miks? Kui Teil on konkreetne teema, siis kuidas lahendaksite?
Teemasid, millega Eesti ühtlase arengu nimel tegeleda tuleb, on palju. Kindlasti näen Eestis maaelu arengut ühe olulise teemana oma töös.
Töötus maapiirkondades on valus küsimus, millele siiani tähelepanu pööratud ei ole. Maarahva linnastumine ei ole väljapääs meie riigi jaoks.
Maal elavate inimeste jaoks on tarvis spetsiaalsete toetuste jms määramisega tekitada konkreetne suund, kuhu arengus liikuda ja millele panustada.
Mahepõllumajanduse propageerimine ning sellealase ettevõtluse soodsa pinnase loomine on minu üks prioriteetidest.
Aga ka kohalike omavalitsuste tulubaasi tõstmine ning seadusandluse korrastamine seoses riikliku ja kohalike omavalituste vastutusala määratlemisega.
Kuidas suhtute e-hääletamisse?
Olen ka ise e-hääletaja, suhtun hästi.
Kuidas luua puuduvad (orienteeruvalt) 50 000 töökohta ja inimesed välismaalt koju tuua?
Riik peab looma konkreetsed suunad, kuhu Eesti ettevõtlusega liikuda. Mahepõllumajandusega tegelemine annaks Eestile hulgaliselt uusi võimalusi paljudel elualadel, rääkimata heast ja sõbralikust Eesti "puhta looduse" imagost tänapäeva ülerahvastatud ning saastunud maailmas.
Seega näiteks ka turismindusele tuleks mahepõllumajanduse jõuline arendamine meie riigis kasuks. Ma ei näegi ühtki valdkonda, millele see kasuks ei tuleks.
Maaelu tuleb õitsema panna, siis on kõigil toredam ja helgem siin riigis elada. Ja päris kindlasti naasevad paljud kodumaale tagasi, kui näevad, et me riigil on tekkinud häid eeliseid teiste riikidega võrreldes ja ühiskond on muutunud turvalisemaks ning oma tulevikusuunitlustes konkreetsemaks.
Teatavasti riigikogu tegeleb paljuski seadusloomega. Missugust kogemust omate seadusloome vallas ja palju olete sellega oma praeguses elus kokku puutunud?
Olen varasemalt olnud Riigikogu liige, osalenud Põhiseaduskomisjoni töös, ning olen ka kuulunud Kaiu valla volikokku ning teinud vallas Kultuurikomisjoni esimehe tööd.
Olen tavaline kahe lapsega perekonna perepea, mõlemad koos naisega käime tööl. Elame pangalaenuga ostetud eramajas. Lubatakse küll lastetoetusi, pensionitõuse ja mida kõike, kuid unustatakse täiesti tavalised tööl käivad inimesed! Millist otsest tulemust näeme, kui anname oma hääled üksikkandidaadile?
Mina oma tööga Riigikogus tahan teenida ainult kõige enam riigi üldisele arengule kasutoovamaid eesmärke, ettepanekuid ja seaduseid.
Minu hääl on sõltumatu erakondlikest huvidest ja, et maksimaalse kasuteguriga oma tööd teha, plaanin mitte ühineda ühegi erakonnaga, kuid teha koostööd kõikidega, kelle ettepanekud Eesti riigi arengut tervikuna silmas peavad.
Paljud tänased kehtivad seadused ei ole kahjuks kooskõlas Eesti põhiseadusega. Ma usun, et kooskõlla viimine mõjutab iga kodaniku elu tuntavalt ja paremuse poole, sest me põhiseadusesse on sisse kirjutatud oma kodanikest hooliv õigusriik.
Mis saab edasi, kui Te ei saa järgmisesse riigikogu koosseisu?
Jätkan oma endist tööd muusikuna, aga olen ka oma heategevusliku fondiga «Saagu Valgus» avamas praegu Raplas vaesuses elavate lastega perede jaoks heategevuslikku taaskasutuskeskust, kust abivajajad ilma rahata hädavajalikku abi saavad.