Erakondadel pole kodanikuühiskonna arendamiseks selgelt plaani

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mida teha kodanikuühiskonna arenguks?
Mida teha kodanikuühiskonna arenguks? Foto: SCANPIX

Poliitikauuringute keskus Praxis tõi oma analüüsis esile, et kõik erakonnad on pööranud tähelepanu osalusdemokraatiale ehk elanikkonna või ekspertide kaasamisele poliitikakujundamisse, kuid valimisprogrammidest ei selgu, milline asutus peab vastutama kodanikuühiskonna arengu eest ja kuidas teisigi ideid realiseerima peaks.

Kuuest vaadeldud erakonnast pooled on esitanud lubadusi seoses kodanikuühenduste tegutsemisvõimekuse ja elujõulisuse arendamisega. Peamiselt lubatakse ühenduste rahastamist suurendada (IRL, SDE, KE), kuid vähem tegeletakse senise rahastamissüsteemi korrastamisega, mille vajalikkusele on ka vabaühendused ise tähelepanu juhtinud.

Ka tõstis Praxis esile, et erakondade valimisprogrammidest ei selgu, milline asutus peab vastutama kodanikuühiskonna arengu eest ning kuidas riigi ülesandeid ja erinevate riigiasutuste koostööd on plaanis paremini koordineerida.

Küll aga näevad avalike teenuste arendamisel ja elanikkonnale parema kättesaadavuse tagamisel kodanikeühenduste potentsiaalset rolli RE ja IRL. Kuid ka siin ei moodusta lubadused selget süsteemi ja ei anna selgust tegevuste osas, kuidas kolmanda sektori potentsiaali arendada ja maksimaalselt ära kasutada nn õhukese riigi tasakaalustamisel.

Praxise analüüsi kohaselt ei ole valimisplatvormides puudutatud kodanikuhariduse, annetamise ja vabatahtlikku tegevuse arendamist.

Samas on 2011. aasta Euroopa Liidus vabatahtliku tegevuse aasta ning annetamiskultuuri ja võimaluste arendamine aitaks vähendada riigi enda koormust kodanikuühiskonna rahastamises.

Valimisprogrammid ei sõnasta selgelt ka riigi rolli kodanikuühiskonna arengu toetamisel. Valimiskampaania ajal on RE teinud ettepaneku liita regionaalministri senised ülesanded, sealhulgas kodanikuühiskonna arengukava koordineerimine, maaelu valdkonnaga, kuid selleks tegevuseks puudub põhjalikum plaan, mistõttu on keeruline hinnata, kuidas selline algatus mõjuks kodanikuühiskonna valdkonna tulevikule.

Eestimaa Rahvaliit ja Keskerakond soovivad Praxise väitel seadustada rahvaalgatuse, kuid ka sellise osalusvormi praktiline korraldus on jäänud kirjeldamata.

Avaldatud analüüsiga saab tutvuda siit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles