Tagasi
Kui novembris, detsembris ja jaanuaris püsis kindlasti valima minevate inimeste osakaal 62 protsendi tasemel, siis veebruaris kasvas see 69 protsendini.
TNS Emori uuringueksperdi Aivar Voogi sõnul on praegune tase oluliselt kõrgem kui enne eelmisi, 2007. aasta riigikogu valimisi, mil jaanuaris plaanis kindlasti valima minna 56 ja veebruaris 62 protsenti. «See prognoosib vähemalt hetkel riigikogu valimistel suuremat aktiivsust, kui see oli 2007. aastal. Prognoositav hääletamisaktiivsus võiks tulla 70 protsendi lähedale,» ütles ta.
Nende hulgas, kes kavatsevad uuringu järgi valimistel kindlasti hääletada, on rohkem kõrgema hariduse ja sissetulekuga ning vanemaealisi kodanikke. Näiteks kõrgema haridusega inimeste seas on potentsiaalne valimisaktiivsus 82, samas kui põhiharidusega inimestel on see vaid 50 protsenti. Kõrgema sissetulekuga inimestest plaanib valimistel kindlasti osaleda 76 ja üle 50-aastastest 74 protsenti. Soost ega rahvusest potentsiaalne valimisaktiivsus ei sõltu.
Valimistel osalevate inimeste hulka mõõdetakse 10 palli skaalal ja kindlasti valima minejate sekka arvestatakse need, kes on andnud vastuse vahemikus 8-10 palli.
TNS Emor küsitles erakondade igakuise populaarsusuuringu käigus 2.-23. veebruarini 792 valimisealist kodanikku.
Eesti taasiseseisvumisjärgsetel esimestel riigikogu valimistel 1992. aastal võttis valimistest osa 67,8, 1995. aastal 68,9 ning 1999. aastal 57,4 protsenti hääleõiguslikest kodanikest. 2003. aasta valimistel osales 58,2 ja viimastel, 2007. aasta märtsis toimunud valimistel 61,9 protsenti valijatest.
