Saarts: osa valijaid on hakanud alternatiividele mõtlema

Merje Pors
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõnis Saarts.
Tõnis Saarts. Foto: Peeter Langovits

Tallinna Ülikooli politoloog Tõnis Saarts selgitab Reformierakonna toetuse vähenemist sellega, et valijad, kellele pole vastuvõetav Reformierakonna enamus riigikogus, on hakanud mõtlema võimalikele alternatiividele.

«Teatud määral on need uuringutulemused üllatavad, sest Reformierakond on varasemate uuringute andmetel olnud kindlal liidripositsioonil. Ei saa väita, et Reformierakonnaga oleks viimasel ajal seotud olnud mõni suur skandaal või poliitiline ebaõnnestumine, mistõttu sellega langust seletada ei saaks,» nentis Saarts.

Ta tõdes, et Reformierakonna toetuse languse põhjustes saab vaid spekuleerida, sest valijate käest ei küsitud, miks nad enam Reformierakonda ei toeta.

Vastupidiselt Reformierakonnale on toetus Isamaa ja Res Publica Liidule (IRL) tõusnud: detsembris toetas neid 15, jaanuaris 16 ja veebruaris 21 protsenti valimisealistest kodanikest.

«Parempoolsed valijad näevad, et üks erakond on muutunud nii tugevaks, et nüüd otsitakse alternatiive. IRLi enda poliitikud võivad muidugi öelda, et see on nende suure töö ja kampaania tulemus, kuid seda üksüheselt tõestada on keeruline,» nentis politoloog.

 Ta tõi esile, et IRLi kampaania eripäraks on väga konkreetsed lubadused. «Kas need on need lubadused, mis valijaid on meelitanud, on iseküsimus.»

Toetus Keskerakonnale püsib aga stabiilne, kõikudes viimastel kuudel vahemikus 23-26 protsenti. Veebruaris toetas Keskerakonda 25 protsenti valijatest.

«Keskerakonna puhul tuleb arvestada seda, et nad on suunitlenud oma kampaania oma traditsioonilistele lojaalsetele valijarühmadele. Nad ei ole üritanud ühiskondlikku rahulolematust laiemalt ära kasutada ja tõmmata enda poole täiesti uusi valijasegmente.» Kuigi suurt hüpet toetuses Keskerakonnale pole seni näha, ei saa Saartsi sõnul täiesti välistada, et see tuleb.

Miski pole veel selge

Ta toonitas, et valimiseelsel nädalal võib veel paljugi muutuda ja praegu ei ole miski veel otsustatud. «Valimiseelsel nädalal reeglina toimuvad väga olulised sündmused, mis panevad paika valimiste põhikonflikti. Suur osa valijatest ei ole oma otsust teinud ja seetõttu ei ole välistatud üllatused.»

Kas kahtlevad valijad tahavad olla võitjate poolel ehk hääletada Reformierakonna poolt või hääletavad IRLi, sotside või Keskerakonna poolt, on Saartsi hinnangul raske ennustada. Praeguseid uuringutulemusi ei saa Saartsi hinnangul kindlasti käsitleda selles vaimus, et need näitavad juba ette valimistulemused ära. «Uuringud näitavad erakondade omavahelisi jõujooni ja toetusmustreid üldises võtmes. Täpsemalt pole veel mitte midagi päris selge ega otsustatud,» rõhutas Saarts. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles