Tagasi
Praxise analüütikud Laura Kirss ja Eve Mägi analüüsisid erakondade valimisprogrammide haridusvaldkondi ja leidsid, et lahendusi Eesti koolivõrgule ei selgu, mistõttu jätkub koolivõrgu kujunemine omasoodu, mitte konkreetsest visioonist lähtuvalt.
Tänasel päeval on puudu selge visioon koolivõrgu üleriigiliseks kavandamiseks ning koolivõrgu üle otsustatakse kohalike omavalitsuste tasandil, leitakse analüüsis. Erakondade programmides räägitakse üldsõnaliselt kvaliteetse hariduse kättesaadavuse vajadusest, kuid ei täpsustata, kuidas võiks Eestis koolivõrgu kavandamine toimuda.
Keskerakond ning Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) on rõhutanud maakoolide säilitamise vajadust, kuid kumbki pole andnud nendele lubadustele tegelikku sisu.
Kõige eristuvam lahendus võrreldes teiste erakondadega on Reformierakonnal, kelle meelest tuleks koolivõrgu küsimus jätta n-ö turu lahendada – koolivõrk kujuneb nende arvates iseenesest sobilikuks, kui on tagatud eri omandivormide võrdsus ja vabadus.
«Mõistagi on koolivõrgu näol tegemist valimiste kontekstis tundliku teemaga, sest koolivõrgu küsimuste otsustav lahendamine tähendaks selgete valikute tegemist, sh vihjet osade koolide või nende kooliastmete sulgemise kohta. Seetõttu, võib arvata, on teema konkreetne käsitlemine jäetud programmidest välja,» nendivad Praxise analüütikud.
Värskeid ideid vähe
Praxis vaatles ka seda, kuidas erakonnad kavatsevad jõuda olukorda, kus õpetaja amet oleks ihaldusväärne karjäärivalik kõige võimekamate keskhariduse lõpetajate seas. Värskeid ideid praeguse olukorra parandamiseks erakondadel eriti ei jätkunud, kuigi Eestimaa Rohelised olid välja pakkunud õpetajakutse seaduse, samas jäi neil selle sisu lahti seletamata.
Mitu erakonda soovivad õpetaja keskmise palga tõsta Eesti keskmise palga tasemele, kuid sama lubadus anti välja ka juba möödunud valimistel.
Valimislubadustest oli täiesti puudu üliõpilaste ootuste ning vajaduste sidumine kõrghariduse fookuste ja kvaliteediga.
Hariduse ligipääsu toetamisele pööravad kõige rohkem Keskerakond ja sotsid, kes osutavad mitmetele erinevatele lahendamist vajavatele küsimustele alates koolitoidu toetuse suurendamisest lõpetades koolitranspordi ja õpilaskodudega. Samuti on sotsiaalsele poolele omistanud rohkem tähelepanu Rahvaliit. IRL ja Reformierakond ei ole hariduse sotsiaalsele poolele eriti tähelepanu pööranud, nende hinnangul tuleks edaspidi tegeleda vastavalt koolitranspordi küsimusega või toetada huviharidust.
Kõik erakonnad on nõus vajadusega toetada üliõpilasi majanduslikult. Selget tudengipalka lubavad sotsid, Reformierakond lubab tõsta õppelaenu summat, Keskerakond ja sotsid aga soovivad parandada tudengite elamistingimusi.
Üldiselt leidsid analüütikud, et erakondade väljahõiked nagu «Haridus ja teadus kui jõukuse alus», «Haridus on ühiskonna arenguvõime ja jätkusuutlikkuse tagatiseks», «Tark hariduspoliitika on parim majanduspoliitika» jäävad pigem deklaratsioonideks, mille taga tihti ei peitu lahendusi või otsuseid. Erakondade ideed jäävad üldsõnaliseks ja ebakonkreetseks (konkreetsemad olid sotside lubadused) ning värskeid lahendusi võiks pakkuda rohkem. «Uute mõtete osas jääb eriti tagasihoidlikuks praegu valitsuses hariduspoliitikat kujundav IRL,» märgivad Kirss ja Mägi.
Analüüsis kasutati kõigi eelmistel riigikogu valimistel saadikukohti saanud erakondade (rohelised, sotsid, Rahvaliit, IRL, Reformierakond ja Keskerakond) poolt avaldatud valimismaterjale.
