Ajakirjanik Kalle Muuli leidis, et parlamendis pole üksikkandidaatidel suurt midagi teha, kuna riigikogu töökorraldus on siiski erakondadele üles ehitatud.
Muuli: riigikogus pole üksikkandidaadil midagi teha
13. veebruar 2011, 15:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mõneti meenutavad praegused valimised 1992. aasta riigikogu valimisi just selle poolest, et väga suurt tähelepanu pööratakse üksikkandidaatidele ja neid on palju,» rääkis Muuli Raadio 2 saates «Olukorrast riigis».
«Roheliste erakonna nimekiri meenutab mulle mitmeski mõttes omaaegseid kuningriiklasi,» lisas ta.
«Parlamendis eriti üksikkandidaadil midagi teha pole, peale selle, et kaubelda oma häälega,» nentis Muuli. «Parlamendi töö on siiski erakondadele üles ehitatud. Kui parlamenti satuks palju üksikkandidaate, oleks riigikogu töö palju skandaaliderohkem ja segasem.»
«Kindlasti pole see ohtlik Eesti poliitilisele süsteemile ja selline põhiseaduslik õigus kandideerida peab kindlasti säilima, aga ka meie põhjamaadest naabrite kogemusest on näha, et aegajalt ju kandideeritakse, aga mingit mõju neil üksikkandidaatidel ei kipu olema,» leidis Kalle Muuli.
«Paljude üksikkandidaatide programm tundubki seekord olevat vastandumine erakondadele, samuti umbusk ja kuri suhtumine väliskapitali – võib ka mõista, miks need inimesed pole endale suuremates erakondades kohta leidnud, vahest vaid Iseseisvusparteis ja Rahvaliidus leiaksid nad mõttekaaslasi,» sõnas ajakirjanik Anvar Samost.
«Kui näiteks kõik 32 üksikkandidaati pääseksid parlamenti, siis kuidas nad oma erakondade kriitikat seal realiseerima hakkaks?» küsis Muuli.