Te loete Postimees.ee valimiseelse online-väitluste sarja avalööki, kus Liisa Pakosta kaitseb Isamaa ja Res Publica Liidu lubadust kehtestada emapension, täpsemalt väidet, et see kasvatab sündimust. Talle astuvad vastu Eesti meister väitluses Anna Karolin ja Euroopa meister Uve Poom.
Väitluse teine osa, ristküsitlus algab juba kell 11.30.
LIISA PAKOSTA AVAKÕNE
Emapension kasvatab sündimust
Põhiseaduse järgi on meie eesmärk Eesti rahva ja kultuuri säilimine. Kuni me pole oma põhiseadust ümber teinud ja sellest eesmärgist loobunud, tuleb pingutada, et lapsi sünniks.
Eestis on sünnitajate ikka jõudmas väike põlvkond, mille puhul on eriti oluline, et iga naine, kes lapsi soovib, saaks oma soovitud lapsed üles kasvatada.
Seega tuleb riigi toel üle saada põhjustest, miks peredes sünnib vähem lapsi, kui naised ja mehed tegelikult ise soovivad.
IRL on välja pakkunud tervikliku perepoliitika programmi, mis algab lapsevanemaks õppimisest ja teadmiste kogumisest juba koolipõlves ning lõppeb lapsevanema pensionieaga.
Emapension on üks paljude meetmete hulgas, mis terviklikult peaksid tõstma perede, eeskätt naiste turvatunnet laste saamiseks ja kasvatamiseks. Emapension suurendab naiste turvatunnet ning tõstab lapsevanemate väärtust ühiskonnas.
Et otsustada vastutusrikka vanemluse kasuks, vajab naine elementaarset turvatunnet selle kohta, et ta suudab lapse üles kasvatada ega jää ka hiljem oma noorpõlve valikute tõttu rumalasse olukorda.
Laps muudab kogu ülejäänud elu - seda eriti Eestis, kus perekonnaseadusest tulenevalt lasub lapsevanemal kohustus ülal pidada kahte järgnevat põlvkonda.
Mida turvalisem on lapse kasvatamisega ja alates lapse täisealiseks saamisega kahe järgneva põlvkonna ülalpidamisega seonduv, seda tõenäolisemalt valib naine lapse sünnitamise, mitte abordi kasuks, või valib teadlikult rasestumise eesmärgiga sünnitada.
Eestis tehakse päevas keskmiselt 23 aborti. Kuna lapsega seotud kohustuste hulk hõlmab naise kogu elukaart, ongi IRL sündimuse suurendamise eesmärgil pakkunud turvatunnet tõstvaid lahendusi kogu protsessi ulatuses.
Hans-Werner Sinn Müncheni Ülikoolist on uurimistöös osundanud, et riiklikud pensionisüsteemid mõjutavad dramaatilisel määral sotsiaalseid norme, osundades, et noored ei tarvitse seda ise väga tunnistadagi.
Nii Eestis kui Saksmaal saavad lapsi kasvatanud emad väiksemat pensioni. Noortel inimestel on lisaks kohe käegakatsutavatele vahedele nähtav ja oma vanemate ja sugulaste kaudu tajutav seos laste arvu ja pensionite suuruse vahel, ning seda lastevanemate, eriti emade kahjuks, võrrelduna sama tööd teinud, ent lastetute naistega.
Kuna Eesti pensionisüsteem hüvitas varasemalt laste kasvatamist mingil määral staažiaastatega, siis praegu kehtivas süsteemis mõjutavad pensionit peamiselt isikustatud sotsiaalmaksu summad ja vabatahtlik kogumine.
Mõlemad jäävad lastega peredel väiksemateks, seega suureneb juba olemasolev lõhe lastetute ja lapsevanemate ning naiste ja meeste vahel veelgi suuremaks.
Ehkki naised ei taju otseselt oma pensioni suuruse vähenemist esmase argumendina laste saamise kasuks otsustamisel, mõjutab neid enam üldine ühiskondlik hinnang.
IRLi eesmärk on muuta ühiskondlikku hinnangut selliselt, et lapsi kasvatanud naiste pensionipõlve materiaalne pool liiguks lähemale, see tähendab ülespoole, lastetute pensionitaseme suunas.
VÄITLUSSELTSI AVAKÕNE
Emapension ei kasvata sündimust
Sissejuhatus
Leiame, et sündimuse suurendamine ei tohiks olla eesmärk omaette, vaid tuleks hoolitseda juba sündinud laste heaolu eest. Emapensioni kehtestamisega ei tõsta me iivet, vaid takistame suurte kulutuste tõttu teiste toetuste kasvu ning «memme vaeva maksmise asemel» teeme naistele hoopis karuteene.
Emapensioni kehtestamine hoopis vähendab sündimust
Peamine argument emapensioni poolt on sündimuse soodustamine. Kuid nagu oponent teadusuuringust ise välja toob, ei pööra pereloomisest huvitatud noored kauges tulevikus rakenduvale hüvele tähelepanu - noor pere vajab toetust kohe.
Lastesaamist lükatakse Eestis edasi rahalise toetuse puudumise (lk 19) tõttu, eriti kuna laste kasvatamise kulutused kasvavad vanusega. Vanemapalgale järgnev lastetoetus on aga naeruväärselt madal.
Kuna emapensionid nõuavad kulutusi ning kombineerituna IRLi teiste lubadustega (nagu maksude alandamine) on lastetoetuste tõstmine raskendatud, soodustab see lastesaamise ärajätmist. Nii panustab kõrge sündimusega Prantsusmaa laste kasvatamisega seotud kulude vähendamisele.
Perekonnaseadusest
Oponent põhistab oma seisukoha vanemate kohustusele pidada üleval järgnevaid põlvkondi. Seejuures ei tooda välja selle kohustuse tinglik iseloom - seda on vaja teha juhul, kui lapselapse varaline olukord seda eeldab ja vanavanema olukord seda võimaldab.
Seega on ülalpidamiskohustus oluline vaid juhtudel, mil puuduvad hooldajad. Neil juhtudel ei ole mõistlik panna kohustust vanaemale, sest nii väheneb ühiskonna vastutus hooldajad kaotanud laste ees.
Sellisel lapsel peab olema võimalik saada piisavat toitjakaotuspensioni kuni iseseisvumiseni, selmet tugineda vanaema pensionile.
Emapensioni kehtestamine põlistab soolist ebavõrdsust
Kuna emapensioni mõju iibele on tühine või olematu, jääb üle vaadelda küsimust «millal maksab ühiskond memme vaeva» perspektiivist. Ka sellest aspektist on meie hinnangul tegu karuteenega naissoole.
Eesti avalikkuses toimub arutelu selle üle, kas naised ja mehed on sotsiaalselt ja tööalaselt võrdsel stardipositsioonil.
Soolise palgalõhe temaatika pidev aktuaalsus on märk sellest, et soorollid on sügavalt juurdunud ning see toodab meeste ning naiste vahelist ebavõrdsust.
Emapensioni kehtestamisega põlistame soorolle veelgi enam, sest nagu oponent ütles - pensionisüsteemid mõjutavad dramaatilisel määral sotsiaalseid norme.
Kui pensionisüsteem saadab selge signaali, et naised väärivad emaduse tõttu erinevat kohtlemist, tajutakse neid ühiskonnas sünnitamise eesmärki täitvate kodumasinatena. Ning meeste vastutust ühiselt saadud lapse ja lapse ema ees võib hoopis kahaneda, sest «naine saab ju tulevikus selle eest pensioni».
Soolise võrdõiguslikkuse seisukohast on oluline aga just see, et meeste ja naiste rollid kodus ning tööelus oleks võrdsemad - see tagab naistele paremad võimalused eneseteostusele. Memme vaev saab paremini tasutud sellel vanaemal, kes on elus oma unistused täitnud, mitte sellel, kes on pärjatud eripensioniga.
Avakõnedele järgneb kell 11.30 interaktiivne ristküsitlus, kus saavad sõna sekka öelda ka lugejad. Oma küsimused Pakostale võib postitada selle loo kommentaariumisse. Ristküsitlusele järgneb väitluse kolmas osa, kus kumbki pool esitab oma lõppsõna.