Pilvre: naiste osakaal sotside juhtorganites on vähenenud

Merje Pors
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Scanpix / kollaaž Katri Karing

Sotside ridades riigikokku pürgiv Barbi Pilvre juhib tähelepanu, et naiste osakaal Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) juhtorganites on vähenenud pärast viimaseid juhtkonna valimisi ning ei ole kindel, kas liidrid on seda ebademokraatlikku muutust ikka teadvustanud.

«Ilmselt oma osa naiste osakaalu vähenemisele andis juurde ka Rahvaliidust SDEsse tulnud liikmeskond ja juhid oma arusaamadega. Eks see on kõnekas, mis tuli välja 16. jaanuari valimiskogul,» nentis Pilvre.

Sotside nelja aseesimehe seas on vaid üks naine (Urve Palo) ning juhatuse ülejäänud 15 liikmest on naisi 6.

Sotside puhul on vastuoluline tõsiasi, et oma valimisprogrammis rõhutatakse võrdõiguslikkust, kus vähemalt 40 protsenti poliitiliste esinduskogude liikmetest peaksid olema ühe sugupoole esindajad, kuid samas nende endi üleriigilise valimisnimekirja esikümnest võib leida vaid ühe naise. Ka terves valimisnimekirjas ei tule naiste osakaal kokku mitte 40, vaid 34,4 protsenti.

Pilvre hinnangul on väga kahju, et vaid Urve Palo ainsana pälvis valijameeste kõrge usalduse ja sai üleriigilise valimisnimekirja esikümnesse. «Ilmselt peavad naised erakonna sees end veel kõvasti tõestama, ainult nõudmistest ei piisa.»

«Poliitika tipus võistlevad naised meestega nagu mees mehega, vahet pole. Igal naisel ringkonnanimekirjas on teoreetiline võimalus nimekirjas tõusta, kogudes enda ees olevatest inimestest rohkem hääli,» nentis Pilvre. Ta osutas, et valijatel, kes naisi usaldavad, tasuks naiskandidaate toetada ning tuletas meelde sotside liikme Liia Hänni sõnu: «Kui sa ei tea, keda valida, vali naine.»

Naiste suurem osakaal tipp-poliitikas tuleks Pilvre hinnangul saavutada pehmete meetoditega läbirääkimiste ja teadlikkuse tõstmise teel kõige madalamatest tasanditest alates. «Naiste osakaal poliitilistes kogudes, kaasa arvatud erakonna juhtorganites, on demokraatlikus erakonnas enesestmõistetav, kui on soovijaid ja võimekaid naisi.»

Politoloog Tõnis Saarts avaldas Postimehes arvamust, et riigikokku pürgivate naiskandidaatide vähesus on loogiline: «Nii maskuliinse ühiskonna puhul nagu Eesti on see täiesti loogiline.» Riigikokku pürgivast 789st kandideerijast on 22,6 protsenti naised.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles