Sotsiaaldemokraadid lubavad oma valimisprogrammis edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust kõigis poliitikavaldkondades ning seavad eesmärgiks, et kõigis esinduskogudes oleks ühe sugupoole esindajaid vähemalt 40 protsenti.
Sotsid: naisi võiks poliitilistes esinduskogudes olla vähemalt 40 protsenti
29. jaanuar 2011, 16:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotside ridades riigikokku pürgiv Barbi Pilvre märkis Postimees.ee’le, et praegu on naisi esinduskogudes enamasti vähem kui 40 protsenti.
Ideaalis võiks naiste osakaal kasvada tema hinnangul haldus- ja volikogudes ning parlamendis, aga see sõltub ennekõike valijatest. Samuti peaks naisi olema rohkem erakonna juhtorganites. «Naiste osakaalu kasv peab algama aga kohalikul tasandil ja toimuma läbirääkimiste teel naistele võimaluste andmisega,» lisas ta.
Pilvre tõdes, et kuna riigikokku valib inimesi rahvas, on see siiski rahva otsus, mitu protsenti saadikutest on naised, kuid oluline on naiste piisav osakaal ja ka järjekord valimisnimekirjades (ringkonna nimekirjades ja üldnimekirjas).
Postimees.ee küsis ka seda, kas erakonna valimisnimekirja koostamisel oli seatud eesmärk, et 40 protsenti nimekirjas peaksid moodustama naised. Pilvre sõnul sellist konkreetset eesmärki siiski ei olnud. Valimistel kandideerivatest erakondadest on kõige rohkem naisi valimisnimekirjas just sotsidel, kelle 125st kandidaadist on naisi 34,4 protsenti (43 kandidaati). Samas kõikide erakondade lõikes on mehi valimisnimekirjades 77,4 protsenti ning naisi vaid 22,6 protsenti.
Sookvootide sisseseadmine ei ole Pilvre sõnul päevakorras, kuigi erakonnas on inimesi, kes seda pooldaksid. Eelkõige on sookvootide pooldajaid sotside naiskogu Kadri liikmete seas.
Naiste suuremat osalust ei pea õigustama
Barbi Pilvre ei leia, et naistel on teatud oma teemad, mille eest poliitilistes esinduskogudes seista, tema hinnangul on naiste suurem osalus poliitikas lihtsalt loomulik jätk demokraatia arengus. «Õigus kandideerida valmistel on iga kodaniku õigus ja naiste suuremat osalust poliitikas ei pea kuidagi vabandama ega õigustama. Poliitikas pole mingeid «naiste loomupäraseid alasid».»
Dublini ülikooli Trinity Kolledži politoloogia doktorant Mirjam Allik on oma varasemas artiklis «Millal naised poliitikast kaovad?» märkinud, et naiste vähese esindatuse üheks oluliseks põhjuseks pole mitte niivõrd naisi diskrimineeriv valimiskäitumine, vaid erakondade sees tehtud valikud. Kuigi üksikutel juhtudel on erakondade juhatustes naiste osakaal juba 40 protsenti, siis valdavalt on see protsent 20 või madalam, nentis Allik. Siiski osutas ta, et ligi kahekümne (taas)iseseisvusaastaga on naiste osalus Eesti poliitikas kasvanud. Seda kinnitab naiste osatähtsuse tõus nii kohalike kui riigikogu valimiste nimekirjades kui valitute hulgas.
Võrdväärse töö eest võrdne palk
Peale naiste suurema esindatuse lubavad sotsid oma valimisprogrammis anda tööinspektsioonile järelevalveõiguse kontrollimaks, et iga tööandja maksaks oma nais- ja meestöötajatele võrdväärse töö eest võrdset palka. «Kuivõrd põhiseaduse kohaselt peavad töötingimused olema riigi kontrolli all, tagame riikliku järelevalve ka töölepingute sisu teiste osade üle,» märgitakse programmis.
Eesti meeste ja naiste keskmine palgaerinevus aastail 2000-2008 on uuringu «Sooline palgalõhe Eestis» kohaselt 28,7 protsenti.