Rahvaliit leiab Postimehes avaldatud Wikileaksist pärit info põhjal, et see tõestab laiemat püüdu nende erakond vahendeid valimata hävitada.
Rahvaliit: Ilvese-leke tõestab soovi meid hävitada
28. jaanuar 2011, 13:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Rahvaliit sai tänastest uudistest kohkumusega teada, et Eesti riiki juhib inimene, kes soovis saada presidendiks vaid sellepärast, et põlgas president Rüütlit,» teatas erakonna pressiesindaja viitega partei auesimehele Arnold Rüütlile.
«President Ilves põlgab maarahva erakonna juhti Arnold Rüütlit selle eest, et ta tõi eestlastele iseseisvuse. Ta põlgab Rahvaliitu ja Villu Reiljanit selle eest, et nad nurjasid elektrijaamade erastamise,»
Pressiesindaja väitel leiab erakond, et levitatud info annab faktilise kinnituse, et Rahvaliitu püüti hävitada vahendeid valimata.
«See on aga selge oht Eesti julgeolekule ning kahjustab oluliselt noore riigi demokraatiat,» seisab pressiteates.
«President peab olema erakondadeülene, tema eesmärk ei tohi olla ühe või teise erakonna hävitamine,» ütles Rahvaliidu esimees Andrus Blok.
«Juhtunu teeb meid väga kurvaks, sest kõik sellega seonduv kahjustab oluliselt Eesti riigi mainet ja otseselt ka presidendi institutsiooni usaldusväärsust.»
Kuigi president Ilves on öelnud, et ei soovi meediasse lekkinud infot kommenteerida, on Rahvaliidu hinnangul tegemist erakordse juhtumiga, mille tagamaad vajavad lahtirääkimist.
«Leiame, et vabariigi president peab selle kohta andma selgitust nii avalikkusele kui ka Rahvaliidule,» sõnas Blok.
Postimees, ainus Eesti ajaleht, kes on saanud juurdepääsu enam kui 251 000 Ameerika ühendriikide diplomaatilist ettekannet hõlmavale nn Wikileaksi andmebaasile, kirjutab täna USA suursaadiku Aldona Wosi memodest enda riigi välisministeeriumile 2006. aastal.
Need peegeldavad muuhulgas toona alles presidendiks kandideeriva Toomas Hendrik Ilvese suhtumist oma võimalikku uude ametiposti ning tollal ametis olnud presidenti Arnold Rüütlisse.
«Avalikult põlglik praeguse presidendi Arnold Rüütli suhtes, seletas Ilves, et ta pidi kandideerima, kuna ei võinud välja kannatada väljavaadet: veel viis aastat Rüütli ning tema «kolhoosiesimehe mentaliteediga»,» seisab ettekande kokkuvõttes.
Sama allika kohaselt selgitas Ilves lisaks, et ta on juba kaks korda pidanud oma maa teenimise huvides loobuma mugavast elust – esimest korda siis, kui andis ära koha Raadio Vaba Euroopa Eesti toimetuse juhina, asumaks suursaadikuks Washingtonis, ning taas, kui nõustus hakkama välisministriks.
«Ilves väitis, et ta pole huvitatud siduma end oma riigi nimel kolmandat korda vaesusega sarnaneva eluga, eriti töökoha eest, mil on nii napilt võimu kui Eesti presidendil.»
Ameerika diplomaatilise ettekande koostajad üritasid siinkohal vastata küsimusele, mis ikkagi on Ilvese motivatsioon, et ta siiski kandideerib. Ning andsid dokumendis ka vastuse.
«Lihtne. Ta põlgab praegust presidenti Arnold Rüütlit, öeldes, et Rüütli ametiajal pole Eestil sisuliselt presidenti olnud. Ning Ilves usub, et ta on ainus, kel on võimalus Rüütlit võita.»