Kaarel Tarand: tüüpidel metsast on ka õigused

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sirbi peatoimetaja Kaarel Tarand.
Sirbi peatoimetaja Kaarel Tarand. Foto: Toomas Huik

Ajalehe Sirp peatoimetaja Kaarel Tarandi sõnul pahandab poliitikuid, kui mingid tüübid metsast tulevad ja samuti kandideerivad, sest parteilase jaoks tähendab see, et just tema võib oma kohast ilma jääda.

Roheliste nimekirjas kandideeriva Tarandi sõnul pole ta siiani aru saanud poliitikute või teiste ajakirjanike põhjendusest, et miks ta peaks kandideerimise ajaks oma töökohast loobuma.

«Mulle jääb hüsteeria arusaamatuks – kas minu personaalküsimus on valimiste keskne eetikaküsimus ja mitte, et miks nii suur hulk tegevpoliitikuid keset möängu maailmavaateid vahetab,» sõnas ta.

Tarand tõstis esile, et erakond peaks olema maailmavaateline ühendus, kuid kui üks inimene hüppab teise ja siis kolmandasse erakonda, siis ta vahetab ka maailmavaadet.

«Kas seda ei tohiks pidada iseloomunõrkuseks?» küsis Tarand, tõstes samas esile ka erakondade käitumuse ja rahastamisega seotu.

Tarandi hinnangul on tema maailmavaade teada, sest ta on 20 aastat kirjutanud.

«Selline parteide soov, et hoian neli nädalat vaadet saladuses, on konkurendi kahjustamine - täiesti ebaseaduslike ja autute võtetega,» arvas Tarand.

Tarandi arvates on kriitika tema suhtes tekkinud sellest, et neli tähtsaimat erakonda on mõtetes riigikogu kooseisus kohad juba ära jaganud.

«Nüüd tulevad mingid tüübid metsast ja nemad on ka isikud, kellel on õigused,» sõnas Tarand. «See ajab parteilase hinge täis, sest tema mõtleb, et mina tulen tema kohta ära võtma. Ta ei mõtle, et need kohad on vabad.»

Tarandi sõnul on käitumine, et mingid isehakanud ei tohi tulla, täiesti tüüpiline ja ta nägi seda 1,5 aastat tagasi Euroopa Parlamendi valimistel, kus mingi suvaline tüüp tuli ja võttis lausa koha.

Sirbi peatoimetaja hinnangul võib poliitikuid häirida ka tema kirjaoskus, sest kui nemad ei suuda, ei tohiks keegi teine ka kirjutada saada.

«Kui tohib ainult neid asju teha, mida kõige lollim suudab, siis on ka jama,» arvas Tarand.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles