Sotsiaalminister, reformierakondlane Hanno Pevkur pole nõus analüütik Andres Võrgu seisukohaga,et sotsiaalkaitse tugineb praegu tööjõumaksudele ning leiab, et kõige olulisem on see, et sotsiaalküsimuste lahendamiseks oleks lihtsalt piisavalt raha, mida saab paindlikult suunata.
«Eesti sotsiaalkaitse rahastamine ei põhine vaid tööjõu maksustamisel ja on mõistlikus tasakaalus sotsiaalmaksust rahastatavate sotsiaalkaitsekulude ning muude tulude arvelt tehtavate kuludega,» leidis sotsiaalminister Hanno Pevkur.
Praxise analüütik Andres Võrk tuletas blogis poliitikutele meelde, et enamik Eesti sotsiaalkaitsest on praegu üles ehitatud tööjõumaksudele ning küsis, kas see peakski nii jääma.
«Sotsiaalministeeriumi eelarvest moodustavad kaks kolmandikku sotsiaalmaksuga seotud kulud (sealhulgas pensionid ja haigekassa) ning üks kolmandik muudest riigieelarve tuludest tehtavad kulutused. Kuna valdaval osal eelarve maksutuludest ei ole küljes «silti», kuhu raha läheb, on kõik muud järeldused spekulatiivsed,» põhjendas teist seisukohta Pevkur.
Tema hinnangul on tasakaal maksudes täiesti olemas. «Alati võib vaielda selle üle, kas
sotsiaalkaitse kulutused üldiselt peaks olema suuremad, aga see, milliste maksude arvelt seda siis teha, ei ole diskussiooni objekt,» leidis Pevkur. «Siis on pigem vaidlus selles, kas ja kui, siis millise teise valdkonna arvelt me suurendame sotsiaalkaitse kulutusi.»
Ta kinnitas, et Reformierakond ei näe võimalust üldise maksukoormuse tõusuks. «Näeme pigem vajadust alandada esimeses järjekorras just tööjõumakse.»
«Oleme mitmel aastal kasutanud pensionide maksmisel ka muid eelarve vahendeid peale sotsiaalmaksu laekumise. On selge, et tööjõumaksude langetamine ei too kaasa sotsiaalkulude vähendamist, hoopis vastupidi – need maksualandused aitavad kaasa majanduskasvule, mis loob riigile rohkem võimalusi ka sotsiaalvaldkonda toetada,» arvas Pevkur.
Küsimusele, kas sotsiaalkaitse huvides oleks mõeldav keskkonnamaksude tõstmine, vastas minister, et keskkonnamaksud peavad teenima eelkõige keskkonda ning selle kaitset. «Ja omakorda näiteks ebatervisliku käitumisega seotud riigi tulud (nt tubaka ja alkoholiaktsiis) on võimalik suunata sotsiaalkaitse valdkonda,» lisas ta. «Aga veelkord rõhutades – riigieelarve koostamine peab olema võimalikult paindlik ja andma võimaluse reageerida kiiresti majanduskeskkonna muutustele. Ehk mida vähem sildistatud raha, seda parem.»
Sotsiaalmaksule lagi
«Reformierakond on käinud välja idee sotsiaalmaksule lae määramisest. Meie hinnangul oleks see positiivne samm nii väärtuslike töökohtade tekkeks kui tänase maksukogumise korrastamiseks ja seeläbi ka sotsiaalmaksu laekumise suurendamiseks,» lisas Pevkur.
«Märksa tähtsam kui see, millise maksu, lõivu või muu tulu arvelt ühte või teist toetust makstakse, on see, et riigil oleks piisavalt raha sotsiaalküsimuste lahendamiseks. Töötame selle nimel, et majandus kasvaks ning vahendid ühes sellega,» resümeeris minister.