Postimehe peatoimetaja Merit Kopli ei kujuta uudiste- ja poliitikaajakirjanike kandideerimist valimistel objektiivse ajakirjanikutöö jätkamise mõttes ette.
Kopli ei kujuta uudiste- ja poliitikaajakirjanike kandideerimist ette
20. jaanuar 2011, 16:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Loomulikult on kandideerimine ühest küljest iga kodaniku õigus, aga Eesti-suuruses riigis, kus poliitikaajakirjanike seltskond on eriti õhuke, ei saaks see ju töötada, kui keegi teataks oma parteilisest eelistusest ja kandideeriks valimistel,» tunnistas Kopli.
«Siis pole ju enam võimalik objektiivset ajakirjandust teha. Ja kui kandidaat riigikokku ei pääse, siis kuidas tal oleks võimalik pärast enese poliitilist määratlemist ajakirjanikutöö juurde tagasi tulla?» küsis Kopli.
«Paljudes lääneriikides, kus suured ajalehed on traditsiooniliselt olnud parteilise eelistusega, võib see ju olla teisiti, aga meil ei kujuta ma sõltumatut ajakirjandust sellisel puhul ette, kui poliitika- ja uudisteajakirjanikud ennast partei-eelistuse osas avalikult määratleksid,» sõnas Kopli.
«Kui ajakirjanik ei puutu kokku uudiste ja poliitikaga ning kirjutab nn pehmetel teemadel, on kandideerimine ehk kuidagi veel võimalik, aga iga juhtumit tuleb siis eraldi hinnata. Kindlasti kehtiks sel juhul n-ö «eetrikeeld» valimiskampaania ajaks,» leidis Kopli.
Mitmed ajakirjanikud nagu Sirbi peatoimetaja Kaarel Tarand, Tegelikkuse Keskuse peatoimetaja Juku-Kalle Raid ja Maalehe peatoimetaja asetäitja Peeter Ernits, aga näiteks ka Kanal 2 saatejuhid ja ajakirjanikud Üllar Luup, Heiki Valner, Peep Taimla ja Peeter Võsa kandideerivad seekordsetel riigikogu valimistel.