Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Saarts: manifest näib sammuna Vabaerakonna eneseleidmise teel

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Tõnis Saarts | FOTO: Peeter Langovits / Postimees

Vabaerakonna manifesti põhjal jäi politoloog Tõnis Saartsile mulje, et tegu on sammuga partei eneseleidmise teel, sest nad ei näi isegi väga kindlad olevat, kus asuvad.

«Manifesti tekst on üsna lihtne ja peaks olema tavavalijale arusaadav. Eksperdina manifesti lugedes on aga jätkuvalt raske aru saada, milline on Vabaerakonna maailmavaade,» ütles Tõnis Saarts Postimehele.

«Manifestis kõlab läbi mõõdukas rahvuskonservatiivsus, kuid kohati deklareeritakse ka liberaalseid väärtusi. Balansseeritakse vasakapoolsuse ja parempoolsuse piirimail, kuigi selgemalt kumab läbi siiski paremtelje eelistamine,» nentis Saarts.

«Kui tegemist on tõesti paremtsentristliku mõõduka rahvuskonservatiivse parteiga, millel on ka liberaalseid ideid, siis kuidas hakkab Vabaerakond eristuma Reformierakonnast? Kas ainult seeläbi, et väärtustatakse enam rohujuuredemokraatiat ja uuendusmeelsust? Kui edaspidi üritatakse kilbile tõsta aga rohkem rahvuskonservatiivseid väärtusi, siis kuidas eristutakse IRList? Need küsimused on jätkuvalt vastuseta ja praegune manifest näib olevat järjekordne verstapost Vabaerakonna eneseleidmise teel, aga mitte dokument, mis paneks üsna selgelt paika, kuhu see erakond peaks oma ideloogia poolest asetuma ja kuidas teistest Eesti parteidest eristuma.

Sajandivanustele ideedele vihjamine ei kanna kuidagi endas sõnumit, et ollakse innovatiivsed ja elatakse 21. sajandis.

Saarts arvas, et ilmselt kujunebki see välja ajaga ja ühtteist loksub paika ka täpsema programmiga, mida asutakse välja töötama.

Saartsi sõnul määratleb Vabaerakond end pigem parempoolse jõuna, kuigi kohati flirditakse ka ideedega, mida seostatakse pigem vasakpoolsusega. «Näiteks, tänapäeva maailmas jutustavad osalusdemokraatiast ja kodanike kaasamisvõimaluste suurendamisest pigem vasakpoolsed ja sotsiaaldemokraatlikud erakonnad, mitte niivõrd konservatiivsed paremjõud,» sõnas ta.

Mida aga peaks tähendama erakonna deklareeritud enesemääratlus «rahvameelne eduerakond»? «Manifestist saab tuletada, et «rahvameelsuse» all mõeldakse nii rahvuslike väärtuste edendamist, kui ka suuremat rõhku rahva kaasamisele ja rohujuuredemokraatiale. «Eduerakonna» all vihjatakse ilmselt partei uuendusmeelsusele ja värsketele ideedele,» arvas Saarts.

«Jaan Tõnissonile viitamine aga toob sisse hoopis teise tähendusvälja ning läheb eelnevaga vastuollu, sest sajandivanustele ideedele vihjamine ei kanna kuidagi endas sõnumit, et ollakse innovatiivsed ja elatakse 21. sajandis,» osutas samas politoloog.

Laupäeval kiitis Vabaerakonna esinduskogu heaks poliitilise manifesti «Vaba on olla parem», mis määratleb Vabaerakonna poliitilise suuna ja nimetab parteid XXI sajandi rahvameelseks eduerakonnaks.

Tagasi üles