Reformierakonna juhatusse kuuluv Aivar Sõerd ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees Helmen Kütt kommenteerisid Postimehe palvel sotside ettepanekuid, mida koalitsioonilepingus pole seni käsitletud. Kui Sõerdi hinnangul jääb paljudel juhtudel ebaselgeks, kust kavatsetakse leida muudatusteks vajalikud summad, siis Kütt kinnitab, et võimalikke katteallikaid on mitmeid, ning kutsub partnereid raha leidmise nimel ka tegelikult pingutama.
Poolt ja vastu: millised ettepanekud võiksid leida koha koalitsioonileppes?
1. Tõsta tulumaksuvaba miinimum 400 euroni kuus, et suurendada madalat ja keskmist palka teenivate toimetulekut ning sisuliselt lahendada palgavaesuse probleem. Tulumaksuvaba miinimumi tõstmise võimaliku katteallikana pakuvad sotsid üksikisiku tulumaksu suurendamist. (Praegune koalitsioonileping nägi ette tulumaksuvaba miinimumi tõstmist 205 euroni kuus.)
Helmen Kütt: «Kui Reformierakonnal on soov palgavaesuse probleemi lahendada, peaksid nad meie ettepanekut ühemõtteliselt toetama. Selge on, et tulumaksuvaba miinimumi tõus vajab katteallikana ümberkorraldust praeguses maksusüsteemis. Ehkki parempoolsed poliitikud vaidlevad harjumuspäraselt tuimalt vastu, on võimalusi eelarve täitmiseks mitmeid. Üheks võimalikuks katteallikaks on tulumaksumäära tõstmine näiteks 24 protsendile. Selle tulemusena oleks sissetulekute kasv tagatud kõigile kuni 1630 eurot kuus teenivale inimestele. Näiteks 400 eurot kuus teenival inimesel jääks aastas ligi 600 eurot ehk poolteist kuupalka rohkem kätte. Variante on veel: näiteks varamaksud on OECD riikidest kõige madalamad just Eestis, kuid samas on just vara maksustamine kõige vähem moonutusi põhjustav. Ka ei maksustata Eestis täna ettevõtte kogu kasumit, vaid üksnes dividendidena väljavõetud raha. Nii saaks Eestis näiteks ilma ettevõtluskeskkonna atraktiivsust oluliselt kahjustamata kehtestada madala maksumääraga (mitte üle 10 protsendi) klassikalise ettevõtete tulumaksu või edasilükatud jaotamata kasumi maksu. Selline muudatus tööjõumaksude üldise alandamise nimel peaks olema meeltmööda ka kõigile ettevõtjaile, kes täna töötajate poolt tugevat palgasurvet tunnevad. Muidugi on võimalik ka nende maksumuudatuste kombinatsioon, aga see eeldab tõelist reformi Eesti maksukorralduses. Just julgust, tarkust ja tõelist reformimeelsust me oma koalitsioonikaaslastelt nende ettepanekute arutamisel ootame. Eesti inimestel pole aga enam võimalik oodata – vaid maksukosmeetikaga tegelema jäädes mõistame end ise «kestliku hääbumise» kursile.»
2. Tõsta ettevõtete, kaasa arvatud FIEde maksuvaba käibe piirmäär 25 000 euroni.
Helmen Kütt: «Maksuvaba piirmäära tõstmine vähendab ettevõtjate, sealhulgas FIEde bürokraatiakoormust, suurendab tööhõivet ja annab inimestele parema võimaluse olla endale ise tööandja. Kindlasti teab ka Sõerd, et nendel ettevõtjatel, kelle käive jääb alla piirmäära, on võimalus ennast vabatahtlikult käibemaksukohuslaseks registreerida ning seega on kõigil võimalik tagasi saada käibemaks enda ettevõtluse tarbeks soetatud kaupadelt ja teenustelt.»
3. Tagada Eestis kõrgkooli lõpetanud välismaalastele elamis- ja tööluba.
Helmen Kütt: «Mitte võiks, vaid kindlasti peaks. Kõik edukad riigid kutsuvad oma riiki nutikaid noori ning soovivad, et pärast kõrghariduse omandamist rakendaksid nad oma teadmisi just nende riigis.»
4. Tagada kõikide kohalike omavalitsuste tulubaas vähemalt majanduslanguse eelsel tasemel.
Helmen Kütt: «Ei ole võimalik rääkida edukast haldusreformist, tagamata kohalikele omavalitsustele finantsautonoomiat ja piisavat tulubaasi. Kas Reformierakond on teisel seisukohal?»
5. Tagada omavalitsustele suuremad õigused kohalike maksude kehtestamiseks.
Helmen Kütt: «Reformierakonda kuuluv riigihalduse minister Arto Aas on käinud välja turismimaksu idee. Kui see on Reformierakonna ettepanek, oleme valmis selle üle arutama.»
6. Viia olulised regionaalsed funktsioonid maakonnatasandile eesmärgiga luua kahetasandiline omavalitsus.
kontseptsiooniga
ei ole
Helmen Kütt: «Probleemiks on see, et kontseptsiooni ei ole ning ilma selleta haldusreformi ei tule. Meil on vaja poliitilist kokkulepet haldusreformi põhimõtetes ning meie oleme omapoolsed ettepanekud teinud.»
7. Sätestada seadustega külavanemate õigused ja kohustused.
Helmen Kütt: «Sotsiaaldemokraatlik maailmavaade peab oluliseks, et kohalikke asju peab saama otsustada kohalikul tasandil. Külavanematele selgete õiguste andmine aitab sellele kaasa.»
8. Kohaliku omavalitsuse tulubaas peab tagama, et lasteaiaõpetajate palk tõuseks kõikjal arvestatavale tasemele.
Helmen Kütt: «Seni, kuni omavalitsuste tulubaas ei kasva, ei ole ka paljudel omavalitsustel vahendeid lasteaiaõpetajate palkade tõstmiseks.»
9. Tagada põllumajanduse elavdamiseks üleminekutoetus (nn top-up) vähemalt 50 protsendi ulatuses maksimummäärast.
Helmen Kütt: «Riigieelarvest. Valitsus on otsustanud erakorraliste asjaolude tõttu toetada seakasvatajaid ja täpselt samamoodi vajavad toetust põllumehed, kes on hädas idaturu kaotamise pärast. Kui me põllumehi ei toeta, kaovad sajad töökohad ja põllumajandussektor hangub aastateks. Kas see on Reformierakonna, kelle käes on ka maaeluministri portfell, eesmärk?»
10. Riigikogu liikme nõukogusse nimetamisel ei tohi riigikogu liige saada selle eest eraldi tasu. (Koalitsioonilepe näeb küll ette riigiettevõtete omanikupoliitika väljatöötamist, kuid ütleb nõukogude liikmete nimetamise kohta vaid, et selle käigus jälgitakse sõltumatuse ja professionaalsuse kriteeriumi täitmist.)
käigus
Helmen Kütt: «Erinevalt Reformierakonnast ei ole SDE ega IRL juba aastaid riigi enamusosalusega ettevõtete nõukogudesse riigikogu liikmeid määranud. Õiguskantsleri hinnangul on see põhiseadusvastane. Meie ettepanek puudutas aga kõiki nõukogusid (näiteks riigi sihtasutused) ja meie seisukoht on selge: riigikogu liige ei tohi saada lisatasu riigiga seotud asutuse nõukogusse kuulumise eest.»
11. Seada selged piirangud riigi omandis olevate autode ja muude sõidukite hindadele. Sotsid ei pea aktsepteeritavaks, et riigi omandis olevate ettevõtete autopargi hind on üle mõistuse kallis.
koalitsioonileppes
Helmen Kütt: «Valitseva erakonna soovimatus selle küsimusega tegeleda viimase 15 aasta jooksul on märk sellest, et küsimuse lahendamine tuleb teha koalitsioonileppe punktiks.»
12. Tõsta õpetaja palk 120 protsendile keskmisest palgast.
Helmen Kütt: «Siinkohal soovikski, et see poleks pelgalt soovunelm, vaid et raha leidmisega ka reaalselt tegeletaks. Meie ettepanek on katteallikana kasutada alkoholiaktsiisi kiiremat tõusu.»
13. Kasutada õpetajate palgatõusu katteallikana kiiremat alkoholiaktsiisi tõusu. Praeguse koalitsioonileppe kohaselt tõstetakse järjekindlalt aktsiise tubaka ja alkoholi kättesaadavuse vähendamiseks.
Helmen Kütt: «Reformierakond on aastaid võidelnud õlleaktsiisi tõstmise vastu ja selle tulemusena on alkohol suhtena keskmisse palka odavnenud. Arvamusfestivalil väitis Reformierakonna aseesimees Kaja Kallas, et tema on lahja alkoholi aktsiisi tõstmise poolt, kuid ta on selles küsimuses jäänud erakonna sees vähemusse. Sellele, kas vastuseisu põhjus on maailmavaateline või seotud muude huvidega, ei osanud ta vastata. Rahvatervise seisukohalt on vajalik oluliselt kiiremat alkoholiaktsiisi tõusu, mis ennetaks hilisemaid tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna kulusid tagajärgedega tegelemisel, rääkimata kaotatud inimeludest. Meenutagem kas või sellesuviseid hukkunutega liiklusõnnetusi, kus pea iga õnnetuse taga oli alkohol. Aktsiisitõusust laekuv raha võimaldaks tõsta näiteks õpetajate palka ja seega peaks Reformierakond vastama lõpuks küsimusele, kumb on talle olulisem, kas õpetajate palkade tõus või odav õlu.»
14. Suurendada doktoranditoetust vähemalt 80 protsendini eelmise kalendriaasta keskmisest palgast. Tagada üliõpilastele ravikindlustus kogu kõrgkooli immatrikuleeritud aja jooksul. Kaaluda Soome eeskujul turistide taaskülastust soodustava süsteemi (nn invoice-müük) kehtestamist. Vabastada represseeritud isikute pensionid tulumaksust.
Helmen Kütt: «Need on väga selged ettepanekud. Doktorantide toetuse tõstmist on vajalikuks pidanud väliseksperdid ja sellesisulise ettepaneku on teinud Eesti Üliõpilaskondade Liit. Samuti toetavad nad üliõpilastele ravikindlustuse tagamist. Turistide taaskülastusi soodustava süsteemi kehtestamine raha ei nõua, vaid toob seda juurde ja kindlasti rohkem, kui represseeritud isikute pensionite tulumaksust vabastamine maksma läheb.»