Rahva Ühtsuse Erakonna (RÜE) esimehe Kristiina Ojulandi hinnangul tõi erakonnale ühe protsendipunktilise toetuse vastuseis immigrantidele, mitte tema punaseks värvitud pea või jalavigastusest tingitud ratastoolis olek.
Ojulandi sõnul tõi RÜEle toetuse vastuseis immigrantidele
19. juuni 2015, 15:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ojuland ütles BNSile toetust kommenteerides, et RÜE on immigrantide suhtes seisukohti võtnud alates maist, kui partei juhatus tegi kaks pressiteadet. «Võtsime vastu ka manifesti, millele praegu allkirju kogutakse, eks see kõik on rahva tähelepanu tõmmanud ja seda ei saa varjata,» rääkis Ojuland.
Viidates kavandatavale mootorratturite läbisõidule pagulaste koduks olevast Vao külast ja juulisse kavandatud immigrantide vastasele rahvaüritusele avaldas RÜE juht heameelt, et pagulaste vastane liikumine on läinud rahva hulka ja rahvas ise korraldab üritusi. «See ongi tegelikult eesmärk,» lisas ta. «Erakonnad võivad toetada ja peavadki toetama Eesti kaitsmist selle muutuse eest, mida valitsus kavandab, aga rahvas peab seda vedama ja mul on selle üle väga hea meel.»
Hiljuti blondi pea punaseks värvinud ja ratastoolis rahva ees esinenud Ojulandi hinnangul sai ta selliste ettevõtmisega küll niiöelda pildile, kuid erakonna reitingule need tema sõnul mõju ei avaldanud. «Ma ei arva, et sellised isiklikud asjad paneksid kedagi poliitilises plaanis ümber otsustama. Arvan, et ikka teod mõjuvad, mitte muud naiselikud või mittenaiselikud vidinad,» sõnas ta.
Uudisteagentuuri BNS tellitud TNS Emori uuringu kohaselt tõusis Vabaerakond Keskerakonna järel populaarsuselt teiseks erakonnaks.
Kui uuringu järgi toetas aprillis-mais Vabaerakonda 18 protsenti, siis juunis 19 protsenti. Reformierakonna toetus langes samal ajal 19 protsendilt 18 protsendile. Seega tõusis Vabaerakond populaarsuselt teiseks erakonnaks ja Reformierakond langes kolmandaks.
Kõige populaarsem erakond on märkimisväärse edumaaga jätkuvalt Keskerakond, mille toetus ulatus juunis 26 protsendini. Võrreldes aprilli ja maiga Keskerakonna toetus ei muutunud.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) toetus langes juunis võrreldes aprilli ja maiga ühe protsendipunkti võrra 16 protsendile ja erakond säilitas toetuse pingereas oma neljanda koha.
Populaarsuselt viiendal kohal oli Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), mille toetus tõusis võrreldes aprilli ja maiga ühe protsendipunkti võrra üheksale protsendile.
Valitsuskoalitsiooni väikseim toetus on Isamaa ja Res Publica Liidul (IRL), mida toetas sarnaselt aprilli ja maiga kaheksa protsenti.
Allapoole valimiskünnist jäid Erakond Eestimaa Rohelised kolme ning Eesti Iseseisvuspartei ja Rahva Ühtsuse Erakond võrdselt ühe protsendiga. Roheliste toetus jäi võrreldes aprilli ja maiga samaks, Iseseisvuspartei ja Rahva Ühtsuse Erakonna toetus tõusis ühe protsendipunkti võrra.
Reformierakonna, SDE ja IRL-i valitsuskoalitsiooni toetus on uuringu kohaselt jätkuvalt madal, ulatudes vaid 43 protsendini. Võrreldes aprilli ja maiga on koalitsiooni toetus veel ühe protsendipunkti võrra langenud.
Oma erakondlikku eelistust ei osanud juunis öelda 24 protsenti küsitletutest, mida on võrreldes aprilli ja maiga neli protsendipunkti enam.
TNS Emor küsitles kokku 1323 valimisealist kodanikku vanuses 18-74 aastat, neist 401 kodudes ja 922 interneti teel. Küsitlus toimus 10.-17. juunini. 1. märtsil toimunud riigikogu valimistel sai Reformierakond 27,7 protsenti häältest. Keskerakond sai 24,8, SDE 15,2, IRL 13,7, Vabaerakond 8,7 ja EKRE 8,1 protsenti häältest.