/nginx/o/2014/01/21/2765286t1h021d.jpg)
Poliitikavaatleja Ahto Lobjaka sõnul näitab Vabaerakonna toetuse tõus, et Eestis on ruumi süsteemikriitilisele parteile ning Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) kaheksaprotsendine toetus näitab, et nad ei pruugi enam tõusta.
Lobjakase sõnul võib EKRE praegune toetusprotsent olla nende lagi
15. mai 2015, 22:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uudisteagentuuri BNS tellitud TNS Emori viimase uuringu järgi kasvatas Vabaerakond viimase kuuga enda toetust kuue protsendipunkti võrra 18 protsendile, EKRE toetus aga kukkus ühe protsendipunkti võrra kaheksale protsendile. Suurim kaotaja aga oli Reformierakond, kelle toetus aprillis-mais oli 19 protsenti ehk üheksa protsendipunkti võrra vähem kui märtsis.
«Vabaerakond saab Reformierakonna toetuse kadumisest kasu, mis on huvitav fenomen ja näitab, et Eestis on ruumi süsteemikriitilisele parteile,» ütles Lobjakas. «Ja minu meelest ka see, et EKRE on kenasti ankurdatud sinna, kus ta oli.»
Lobjakase sõnul on Vaberakonna toetuse kasvul oluline koht hästi valitud nimel. «Sellest küll üksi ei piisa, aga see on hea algus. Teiseks on neil populaarne Artur Talvik pluss «komposiitkampsun» - Andres Herkel, Andres Ammas ja natuke Jüri Adamsit. Kõik see kokku mõjub stabiliseerivalt ja nende poolt võiks täitsa hääletada isegi siis, kui valimisi pole,» rääkis Lobjakas. «EKRE-t vaadates ei näe ma ühtegi inimest, kes võiks parteijuhina võtta üle kümne protsendi, rahvapartei juhtimise potentsiaali [neil] pole ja nad on kisakõrid.»
Lobjakase sõnul hakkavad EKRE aktsioonid vilju kandma ning nende toetuse tõusu ta ei usu. «Immigratsiooniteema on muidugi omaette teema, aga juba senised EKRE debatid näitavad, et need ei muuda midagi. Vahepeal oli mure, et kui EKRE-t liiga palju kritiseerida, siis nende toetus tõuseb, aga tõusis hoopis Vabaerakond. Mis tähendab, et EKRE ei esinda Eestis midagi märkimisväärset ja laiapinnalist, vaid küsimus on mõlema puhul protsesti kanaliseerimises ja Vaberakond ilmselgelt parem kanaliseerija kui EKRE,» rääkis Lobjakas.
Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) toetusprotsendi kümnelt kaheksale, ehk EKRE-ga samale tasemele langemist kommenteerides juhtis Lobjakas tähelepanu IRL-i juhatuse liikme Margus Tsahkna reedeses Postimehes ilmunud arvamusartiklile «Milleks meile Eesti? Päriselt», märkides, et IRL ajab pisut intellektuaalsemalt sama asja mis EKRE. «See nišš on paksult täis ja sealt enam hääli ei saa,» sõnas Lobjakas.
Viimase kuuga ühe protsendipunkti võrra toetust kasvatanud sotsiaaldemokraatidel (SDE) on Lobjakase sõnul mõttekoht, sest partei praegune juht Sven Mikser võib öelda, et ta viis SDE valitsusse, tegi koalitsiooni, partei elas aktsiisidebati üle ja reiting jäi samaks. «Samas võib öelda SDE juhiks kandideeriv Jevgeni Ossinovski, et möödunud aastal oli toetus 7-8 protsenti kõrgem. Huvitav, kuidas see mängima hakkab. Isiklikult usun, et sotsidele mõjuks uus hingamine hästi, aga järgmiste valimisteni on veel niipalju aega, et kõik on alles teooria,» rääkis Lobjakas.
Reformierakonna suur populaarsuse kao kohta ütles Lobjakas, et selle mõistmiseks tuleb minna endise peaministri Andrus Ansipi aega. «On konkreetne aktsiisidebatt ja sellega kaasneb rahulolematus. Rahuolematus on Ansipi ajaga võrreldes veidi teistel alustel,» sõnas Lobjakas, märkides, et Reformierakond on siiski kriitika tõrjumisega hästi hakkama saanud.
Keakerakonna kaheprotsendipunktiline toetuse tõus näitab Lobjakase sõnul, et maha on võetud valimisteaegne väga räige Kremli ja omade vastandamine. «Kui toetusprotsentide ümberjagunemisi vaadata, siis see on selline poliitika ümerjagunemine. Ja miski ei ütle, et see tavaline ümberjagunemine jääks alla sellele tavalisele rahvustevahelisele vastandamisele, mis kindlasti tuleks. Praegu on asjale sulud ümber pandud, aga midagi suurt ma siit välja ei loeks. Valimiste käigus tuleb rahvuste vastandamine nagunii jälle välja,» rääkis ta.
TNS Emori uuringu järgi toetas aprillis-mais Keskerakonda 26 protsenti vastanutest ehk kahe protsendipunkti võrra rohkem kui märtsis. Reformierakonna toetus oli aprillis-mais 19 protsenti ehk üheksa protsendipunkti võrra vähem kui märtsis.
Märkimisväärse tõusu on teinud Vabaerakond, kasvatades toetust märtsikuiselt 12 protsendilt aprilliks-maiks 18 protsendile, saavutades ühtlasi erakondade populaarsustabelis esmakordselt kolmanda positsiooni.
Neljas oli 17 protsendiga SDE, kelle toetus on võrreldes märtsiga kasvanud ühe protsendipunkti võrra.
IRL toetas aprillis-mais kaheksa protsenti küsitletutest ehk kahe protsendipunkti võrra vähem kui märtsis. Ka EKRE toetus oli aprillis-mais kaheksa protsenti ehk märtsiga võrreldes oli langus üks protsendipunkt. Erakonda Eestimaa Rohelised toetas aprillis-mais kolm protsenti küsitlusele vastanutest.
Valitsuskoalitsiooni toetus püsis aprillis-mais sarnaselt varasema kuuga 44 protsendi peal.
TNS Emor küsitles perioodil 15. aprillist kuni 10. maini 1631 valimisealist, vähemalt 18-aastast Eesti elanikku, neist 830 kodudes ja 801 interneti teel.
20 protsenti küsitletutest ei omanud erakondade osas eelistusi.
1. märtsil toimunud riigikogu valimistel sai Reformierakond 27,7 protsenti häältest. Keskerakond sai 24,8, sotsid 15,2, IRL 13,7, Vabaerakond 8,7 ja EKRE 8,1 protsenti häältest.