Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Voog: Reformierakond sai valitsuse juhterakonnana kogu löögi endale

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Aivar Voog | FOTO: Jaanus Lensment / Postimees

Uuringufirma TNS Emor uuringujuhi Aivar Voogi sõnul on Reformierakonna reitingu niivõrd suure languse taga see, et erakond sai põhilöögi valitsuse ebapopulaarsete maksumuudatuste plaanide eest.

«Reformierakond on ka sisemiselt lõhenenud ning partei juhtfiguurid on teinud erakonnasiseselt palju kriitikat. Foon on olnud väga negatiivne. Meedias on see laialt kajastamist leidnud ning see on mõjutanud Reformierakonna positsioone,» ütles Voog Postimehele.

Voog märkis, et 19-protsendiline toetus ei ole Reformierakonna puhul siiski aegade kõige madalam, täpselt samal tasemel on erakonna toetus ka pärast 2013. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimiste järel.

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) kaheksaprotsendiline toetus on Voogi sõnul kõige madalam alates 2006. aastast, kui Emor selle partei toetust mõõtma hakkas. Märtsikuine 10-protsendiline toetus oli IRLi eelmine ajaloo madalaim toetus. Voogi sõnul ei ole IRLi toetus varem kunagi 10 protsendist allapoole kukkunud. Varem oli IRLi toetus madalseisus 2008. aastal, kuid ka siis kõikus erakonna toetus 12-13 protsendi kandis.

Voogi sõnul on IRLi toetuse langus seotud erakonna kehva valimistulemusega ning viimasel ajal ei ole seoses IRLiga olnud ühtegi positiivset sõnumit.

«Erakonna reiting on setud ka IRLi sees valitseva vaikeluga, kuna praegune esimees Urmas Reinsalu on teatanud, et ei kandideeri uuesti IRLi juhiks.  Kui tuleb uus esimees uute algatustega, siis võib see ka partei reitingut kasvatada,» rääkis Voog.

Kuigi uus valitsus on langenud aktsiisitõusu ja muude maksumuudatuse plaanide tõttu kriitika alla, on sotsiaaldemokraadid suutnud oma toetust isegi ühe protsendi võrra kasvatada. Voogi sõnul on sotside väike tõus seotud sellega, et nad on ise olnud kritiseerija rollis.

«Sotsid on näidanud mõningates aspektides samu positsioone, nagu opositsioonierakonnad,» lausus Voog.

Eesti populaarseimaks erakonnaks tõusnud Keskerakonna reitingut on mõjutanud partei toetuse kasv eestlaste seas. «Venelaste hulgas on Keskerakonna toetus tavapäraselt 80 protsendi ringis. Eestlaste seas on tõusnud toetus 11 protsendilt 13 protsendile. Eestlaste toetuse kasv võib olla emotsionaalne ja seotud erakonna esimehe Edgar Savisaare terviseprobleemidega. Samas ei kesta emotsioonide põhjal kasvav toetus kaua,» rääkis Voog.

Vabaerakonna toetuse suur kasv on Voogi hinnangul seletatav sellega, et erakonda võetakse kui alternatiivi Reformierakonnale ja IRLile.

«Kõigepealt sai Vabaerakond IRLi arvelt hääli ja see mõjutas erakonna valimistulemust. Nüüd võttis Vabaerakond ka Reformierakonna toetajate hulgast endale hääli. Vabaerakond ei ole viimasel ajal küll suures pildis olnud, kuid nad pole saanud ka kriitikat ning nendega seoses ei ole olnud ühtegi skandaali. Paljud inimesed ei näe nendele praegu muud varianti.  Leitakse, et võib-olla on nemad parim jõud muudatuste tegemiseks,» ütles Voog.

Voogi sõnul ei pruugi Vabaerakonna toetuse suur kasv pikemaks ajaks siiski püsima jääda, kuna praegu valitseb erakondade toetuses suur ebastabiilsuse periood. «Vabaerakonna edaspidine suund võib olla nii üles, kui ka allapoole, see sõltub palju ka sellest, kuidas erakonna tegevust meedias kajastatakse,» lausus ta.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) on Voogi sõnul saavutanud stabiilse toetajaskonna ja praegusele tasemele see ilmselt jääb.

«EKRE on kõige radikaalsemate vaadetega erakond ja selline nišš vajas Eesti poliitikamaastikul täitmist. Teised tahavad olla peavooluerakonnad ja meeldida laiemale publikule ning sellega nad konkureerivad omavahel. EKRE on omas kindlas nišis ainus tegija ja tal puuduvad konkurendid, kui ta säilitab oma radikaalse liini. Kui nad tahavad muutuda jälle peavooluerakonnaks, nagu teised ülejäänud, siis nad hakkavad paratamatult sarnanema teistele. Ühel hetkel nad sellest võidaksid, aga seejärel hoopis kaotaksid,» ütles Voog.

Roheliste toetuse tõus ühelt protsendilt kolmele ei ole Voogi sõnul midagi erilist ja sarnasi kõikumisi on sellel erakonnal olnud ka varem. Osaliselt võib roheliste tõus olla seotud Reformierakonna toetuse langusega.

«Kuna Reformierakonna toetus kukkus noorte seas väga järsult, siis valis osa neist Vabaerakonna, osa kaldus aga roheliste poolele,» ütles Voog.

Märtsis 28-protsendilist toetust nautinud Reformierakond kaotas aprillis ja mais populaarseima erakonna koha opositsioonilisele Keskerakonnale, selgub BNSi tellitud TNS Emori uuringust.

Kui valimistel oli Keskerakonna toetus 25 ja märtsi uuringus 24 protsenti, siis nüüd toetab parteid 26 protsenti küsitlusele vastanuist. Keskerakonnale järgneb populaarsuselt Reformierakond, mille toetus on riigikogu valimiste aegselt 28 protsendilt kukkunud üheksa protsendipunkti võrra 19 protsendile.

Populaarsustabelis on kolmandale kohale tõusnud Vabaerakond, mille toetus kasvas valimiste aegselt üheksalt protsendilt 12 protsendile märtsis ning 18 protsendile aprillis ja mais.

Koalitsiooni kuuluva Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) toetus on tõusnud ühe protsendipunkti võrra 17 protsendile. Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) reiting, mis on langenud alates novembrist, on värske küsitluse kohaselt aga vaid kaheksa protsenti. Samal tasemel on ka Konservatiivse Rahvaerakonna toetus, mis märtsis oli üheksa protsenti.

Uuringufirma küsitles 15. aprillist 10. maini 1631 valmisealist kodanikku, 830 intervjuud tehti vastajate kodudes ning ülejäänud veebis. Neid, kes ei eelistanud ühtki parteid, oli 20 protsenti.

1. märtsil toimunud riigikogu valimistel toetas Reformierakonda 27,7, Keskerakonda 24,8, SDE-d 15,2, IRLi 13,7, Vabaerakonda 8,7 ja EKRE-t 8,1 protsenti valijatest. Selline tulemus andis Reformierakonnale riigikogus 30, Keskerakonnale 27, SDE-le 15, IRLile 14, Vabaerakonnale kaheksa ja EKRE-le seitse kohta.

Tagasi üles