Uudisteagentuuri BNS tellitud TNS Emori viimase uuringu järgi ühe protsendipunkti võrra toetust kaotanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) aseesimees Martin Helme peab tulemust «julgustavaks, mis näitab truud püsivalijaskonda».
Helme sõnul näitab ühe toetusprotsendi kaotus partei stabiilsust
15. mai 2015, 13:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TNS Emori uuring näitab, et EKRE toetus on aprillis-mais kaheksa protsenti ning langenud märtsiga võrreldes ühe protsendipunkti võrra.
«Ei ütleks, et meie toetus on vähenenud. Küsitlus näitab, et oleme sama protsendi peal kui valimistel ja see on meie jaoks julgustav number, näidates, et meil on väga truu püsivalijaskond, kes pole hirmunud väga jõulisest vastupropagandast, mis valimisjärgselt meie vastu on olnud,» rääkis Helme BNSile.
«Arvame, et need asjad, millega me oleme viimastel nädalatel selgelt eristunud - maksutõusude vastased meeleavaldused ja immigratsioonivastased seisukohavõtud - need hakkavad andma tulemust mingi ajalise viitega.»
Vabaerakonna populaarsuse tõusu 12 protsendilt 18-le kommenteerides ütles Helme, et selle protsendi taga on «kõige vähem meelekindel valijaskond». «Need on tavaliselt Reformierakonna valijad, kes lähevad praeguse, Reformierakonna jaoks langeva trendiga kaasa. Ehk nad on otsinud endale kohta ja läinud Vabaerakonna taha, kes ei paista silma üldse millegagi,» rääkis Helme.
Keskerakonna tõus 26 protsendilt 28-le on Helme sõnul nende tavalise kõikumise piirides. «Keskerakond on äärmiselt stabiilne ja see number on ka stabiilne. 1-2 protsenti üles või alla ei muuda midagi,» sõnas ta.
Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) toetuse langust kümnelt protsendilt kaheksale kommenteerides ütles Helme, et IRLil on on paar suurt probleemi. «Nende rahandusminister Sven Sester peab ühiskonnale maksutõuse selgitama, teiseks on nad on kaotanud rahvusliku ja konservatiivse näo ning nende erakond praegu ilma liidrita,» ütles EKRE aseesimees.
TNS Emori uuringu järgi toetas aprillis-mais Keskerakonda 26 protsenti vastanutest ehk kahe protsendipunkti võrra rohkem kui märtsis. Reformierakonna toetus oli aprillis-mais 19 protsenti ehk üheksa protsendipunkti võrra vähem kui märtsis.
Märkimisväärse tõusu on teinud Vabaerakond, kasvatades toetust märtsikuiselt 12 protsendilt aprilliks-maiks 18 protsendile, saavutades ühtlasi erakondade populaarsustabelis esmakordselt kolmanda positsiooni.
Neljas oli 17 protsendiga Sotsiaaldemokraatlik Erakond, kelle toetus on võrreldes märtsiga kasvanud ühe protsendipunkti võrra.
IRL toetas aprillis-mais kaheksa protsenti küsitletutest ehk kahe protsendipunkti võrra vähem kui märtsis. Ka EKRE toetus oli aprillis-mais kaheksa protsenti ehk märtsiga võrreldes oli langus üks protsendipunkt. Erakonda Eestimaa Rohelised toetas aprillis-mais kolm protsenti küsitlusele vastanutest.
Valitsuskoalitsiooni toetus püsis aprillis-mais sarnaselt varasema kuuga 44 protsendi peal.
TNS Emor küsitles perioodil 15. aprillist kuni 10. maini 1631 valimisealist, vähemalt 18-aastast Eesti elanikku, neist 830 kodudes ja 801 interneti teel.
20 protsenti küsitletutest ei omanud erakondade osas eelistusi.
1. märtsil toimunud riigikogu valimistel sai Reformierakond 27,7 protsenti häältest. Keskerakond sai 24,8, sotsid 15,2, IRL 13,7, Vabaerakond 8,7 ja EKRE 8,1 protsenti häältest.