Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kasekamp: vapside rehabiliteerimine on pseudoprobleem

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Andres Kasekamp. | FOTO: Peeter Langovits / Postimees

Vabadussõjalaste rehabiliteerimine, mille toetuseks moodustati eelmisel nädalal riigikogus toetusrühm, on ajaloolase ja politoloogi Andres Kasekampi hinnangul pseudoprobleem.

Eelmisel nädalal moodustasid riigikogu Keskerakonna ning Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) liikmed vabadussõjalaste rehabiliteerimise toetusrühma. Ajaloolasena vabadussõjalaste liikumise uurimisele keskendunud Andres Kasekamp ütles BNSile, et vabadussõjalaste rehabiliteerimine on «täielik pseudoprobleem», mille järele pole nii juriidilisest kui ka ajalooteaduslikust vaatevinklist mingit vajadust.

Kasekamp sõnas, et vabadussõjalased olid poliitiliselt selgelt paremäärmuslik liikumine, kuid samas tõelisest fašismist «jäi neil palju puudu».

Kasekamp nentis esmalt, et kolmekümnendate poliitilisi olusid ei saa võrrelda tänapäevastega. «Kahe ilmasõja vahelisel perioodil oli Euroopas vägivald poliitikas igapäevane nähtus,» sõnas ta. Ta selgitas, et paljude toonaste poliitiliste organisatsioonide liikmeskond koosnes suures osas sõjaveteranidest ning sellest tulenevalt käisid ka sõjaväelised paraadid ning vägivalla kasutamine igapäevase poliitika juurde.

Ka tõi Kasekamp esile, et toona oli üleilmse majandusliku depressiooni tingimustes nii poliitilise skaala paremal kui ka vasakul poolel levinud arusaam, et parlamentaarse demokraatia aeg on läbi ning tulevik kuulub kollektivismile. «Toona olid need revolutsioonilised, tulevikku suunatud liikumised,» sõnas Kasekamp. «Tänapäeval on paremäärmuslus selgelt tagurlik nähtus.»

«Vapse saab võrrelda mitmete toonaste Euroopa poliitiliste liikumistega,» sõnas Kasekamp. «Peamiseks inspiratsiooniks vabadussõjalastele oli Soome Lapua liikumine.»

Kasekamp nimetas kummaliseks asjaolu, et kuigi Eestis on vabadussõjalaste näol olemas «tugev ajalooline pärand», ei ole ükski Eesti parempopulistlik erakond end selle liikumisega seostanud. Ainsa erandina tõi ta välja üheksakümnendate keskel Tiit Madissoni poolt moodustatud Rahvuslaste Keskliidu. «See on olnud ainus katse võtta vapse positiivseks eeskujuks,» nentis Kasekamp.

«Nüüd tundub, et EKRE on kaudselt samastamas end vabadussõjalastega,» sõnas Kasekamp. «Ka vapse süüdistasid poliitilised oponendid liialdades natsideks. Ise pidasid nad end ausateks Eesti patriootideks,» märkis ta.

Keskerakondlaste kuulumist vabadussõjalaste rehabiliteerimise toetusrühma nimetas Kasekamp «imelikuks suhteks». Ta nentis, et EKRE on marurahvuslik erakond, Keskerakonna valijaskonnast moodustavad aga suure osa venekeelsed. «Kui paralleele tõmmata, siis Edgar Savisaar on olnud pigem Konstantin Pätsi moodi,» sõnas ajaloolane.

Samas tõi Kasekamp esile, et Keskerakond on viimasel ajal aidanud EKRE-l «pildile saada», andes EKRE esindajatele nii eetriaega Tallinna TVs kui ka Keskerakonna ajalehes Kesknädal. «Keskerakond ilmselt toetab EKRE-t selleks, et võimuerakondi nõrgendada,» avaldas Kasekamp arvamust.

Kommenteerides konkreetselt toetusrühma moodustamist ütles Kasekamp, et soov vabadussõjalasi rehabiliteerida on «väga segane» ning arusaamatuks jääb, kas toetusrühma moodustamisega soovitakse vapse rehabiliteerida juriidiliselt või ajalooteaduslikust aspektist.

«Ajaloolaste puhul pole riigikogu poolt mingit üleskutset rehabiliteerimiseks vaja. Erinevate hoiakutega ajaloolased on vapsidest kirjutanud juba taasiseseisvumisajast saadik ning lükanud ümber mitmeid valeväiteid vapside kohta,» sõnas Kasekamp.

Kasekamp nentis, et kui juriidilisest vaatevinklist peaks rehabiliteerimine tähendama ebaseaduslikult represseeritutele kodanikuõiguste tagasiandmist, siis seda vabadussõjalase puhul ammu tehtud. Ta sõnas, et riigikogu andis juba 1938. aastal amnestia kõigile, kes 1936. aasta protsessil süüdi mõisteti, ning 1940. aastal taastas Päts oma dekreediga vabadussõjalaste kodanikuõigused, auastmed ja aumärgid.

«Seega ei näe ma ka juriidilisest aspektis mingit vajadust vabadussõjalasi tänapäeval rehabiliteerida,» sõnas Kasekamp. «Kokkuvõttes – see on algatus on segane, kummaline ja täielik pseudoprobleem.»

Vabadussõjalaste rehabiliteerimise toetusrühma esimees on Jaanus Karilaid ning liikmed Mart Helme, Martin Helme, Heimar Lenk, Aadu Must, Henn Põlluaas ja Märt Sults. Karilaid, Lenk, Must ja Sults kuuluvad Keskerakonda, mõlemad Helmed ja Põlluaas EKREsse.

Tagasi üles