Loe, kuidas tahab Kaja Kallas Reformierakonda reformida

Kaja Kallas. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Reformierakonna aseesimees, Euroopa Parlamenti kuuluv Kaja Kallas, kes kandideerib mais toimuval üldkogul taas erakonna juhatusse, esitas täna oma ettepanekud erakonna reformimiseks.

Kallas kirjutas oma blogis Reformierakonna reformimise vajadusest ja märkis, et võimu teostava erakonna siseasjad pole ainult partei siseasjad, vaid see, kuidas korraldatakse asju oma organisatsioonis, kandub edasi ka sellele, kuidas juhitakse riiki ja mis signaali see inimestele annab. Erakonna reformimiseks tegi ta 10 ettepanekut.

Nii tuleks Kallase hinnangul seada eesmärgiks koguda kokku liikmemaksud ja arvata erakonna liikmete hulgast välja need, kes liikmemaksu ei tasu. «Niimoodi saame teada oma tegelike aktiivsete liikmete hulga ja suurendame aktiivsete inimeste omanikutunnet erakonna suhtes,» märkis ta.

Erakond peaks Kallase sõnul olema avatud erinevatele arvamustele, tegema selgeks otsustusprotsessid ja vajadusel olulistes küsimustes hääletama ning protokollima koosolekuid, et oleks aru saada, mis otsustati. Enne olulisi otsuseid tuleks tema hinnangul välja saata täpne päevakord, et inimestel oleks võimalik ette valmistuda ja aruteludes argumenteeritult osaleda.

Samuti tuleks tema hinnangul lubada juhatuse koosolekul osaleda tehnoloogiliste vahendite teel. Koosolekud tuleks korraldada nii, et interneti vahendusel koosolekul osalevad liikmeid koheldaks füüsiliselt kohalolevate liikmetega võrdselt.

Kallase sõnul tuleks selgeks ja läbipaistvaks muuta erakonna liikmete määramine otsustuspositsioonidele, teha selgemaks valimisnimekirjade koostamine riigikogu valimisteks ja lubada avalikustada sisevalimiste tulemused. Ka tuleks tema hinnangul austada võimude lahususe printsiipi valitsuse ja fraktsiooni vahelises koostöös.

Lisaks tuleks Kallase sõnul välistada valitsuse liikmete kuulumine erakonna juhatusse, et suurendada juhatuse tasakaalustavat rolli ja laiapõhjalisust. «Niisiis kandideerin erakonna juhatusse, lootes alustada diskussiooni Reformierakonna reformi üle ja loodan, et see leiab erakonna liikmete hulgas toetust,» kirjutas ta blogipostituses.

Probleemid erakonna avatusega

Oma ettepanekuid põhjendades avaldas Kallas arvamust, et organisatsiooni avatuse osas on läinud olukord halvemaks ning otsuste tegemise alused ja protsessid pole enam selged isegi mitte juhatuse liikmetele. «Erakonna esimees annab otsustest lihtsalt teada, tihti kuuleme tehtud otsustest hoopis meedia vahendusel. Kes ja kus on otsuse teinud, kui juhatust sellesse pole kaasatud?» küsis ta.

Kallas märkis, et kuivõrd koalitsiooniläbirääkimiste käigust ja osalejatest polnud ülevaadet ka juhatuse kinnitatud läbirääkimismeeskonnal, siis pole ime, et inimestel on raske koalitsiooniläbirääkimiste tulemust tunnistada. «Öelda, et mis te nüüd õiendate, kui leping on juba allkirjastatud, pole korrektne, sest inimestel puudus igasugune informatsioon läbirääkimiste käigu või sisu kohta. Ammugi võimalus läbirääkimiste käiku mõjutada,» kirjutas ta.

Kallase sõnul pandi kinnitamiseks tulemus, mis ei kannatanud vastuvaidlemist, sest vastasel juhul oleks löögi all olnud valitsuse moodustamine. «Liberaalne põhimõte on governance by consent, valitsemine kokkuleppel. Ilma selle kokkuleppeta on kahtluse all otsuste legitiimsus. Aga just seetõttu on mitmetel fraktsiooniliikmetel raskusi koalitsioonilepingus kokkulepitu järgimisega,» märkis ta.

Avatus tähendab Kallase sõnul ka seda, et otsuste eest vastutajad kattuvad otsuste tegijatega. «Otsustajate õigused ja kohustused peavad olema tasakaalus. Ei saa lasta teha otsuseid inimestel, kes millegi eest ei vastuta ega tahagi vastutada,» lisas ta.

Kallas kritiseeris ka läbirääkimiste meeskonna tööd, öeldes, et kuigi Reformierakond koostas oma valimisprogrammi väga avatult ning erinevaid huvigruppe ja erakonna liikmeid kaasates, ei suudetud kõnelustel erakonna positsioone kaitsta ja koalitsioonileping sisaldab peamiselt sotsiaaldemokraatlikke algatusi. «Mis on need reformierakondlikud asjad, mis majandust kasvatavad, loovad võimalused töökohtade loomiseks ja seeläbi inimeste elujärge parandavad?» küsis ta.

Segased on tema hinnangul ka inimeste edutamise alused ning see, mille alusel valib erakond riigile kuuluvate äriühingute nõukogudesse kuuluvad inimesed. Tema sõnul ei tohiks riigile kuuluvate äriühingute nõukogud olla lihtsalt erakondliku premeerimise koht.

Samuti pole Kallase sõnul täitunud soov, et kõigil ühiskonnagruppidel oleks erakonnal võrdne kaal. Positiivseks nimetas ta seda, et näiteks riigikogu fraktsioonis on naisi nüüd tunduvalt rohkem, kuid märkis, et vaatamata naiste tugevatele tulemustele valimistel, pidas erakonna juhtkond vajalikuks võtmepositsioonidega premeerida hoopis mitte nii tugevaid tulemusi teinud mehi.

Ka vanade ja noorte tasakaalu vaadates on tasakaal tema sõnul väga selgelt noorte kasuks paigast ära. «See ei peaks nii olema. Pole vist mõtet lisada, et vene keelt rääkivate eestlaste osakaal meie erakonna otsustajate hulgas ei ole suurenenud, kuigi elanikkonnast moodustavad nad märkimisväärse osa,» kirjutas ta.

Avatuse puudumise süüks saab Kallase hinnangul panna ka selle, et erakonna sisevalimistel on viimasel ajal olnud üsna vähe osalejaid. «Inimesed tunnevad, et sinna saavad niikuinii inimesed, kes on üldiselt tuntud või kelle toetamine on tuumiku poolt kokku lepitud. Kui teeks reegli, et valitsuse liikmed ei võiks juhatusse kuuluda, kas see suurendaks laiemapõhjalisema, erakonna liikmeid kaasavama juhatuse kujunemist ning juhatuse rolli valitsemises kaasarääkimises?» küsis Kallas.

Eraldi teema on tema sõnul fraktsiooni roll erakondlikus struktuuris. Fraktsioonil võiks tema hinnangul olla tunduvalt rohkem vabadust otsustada oma tegevuse korralduse üle ja ka valitsuse ettepanekuid kahtluse alla seada, ilma et see põhjustaks hukkamõistu. «Riigikogu liikmed on saanud oma valijatelt mandaadi ja nemad vastutavad oma maine ja nimega seaduste eest, mida nad riigikogus toetavad. Kui otsused tehakse fraktsiooni eest enne ära, siis ei ole see aus vahetuskaup. Usun, et sisuline triloog juhatuse, fraktsiooni ja valitsuse vahel tooks paremad tulemused nii mitmeski valdkonnas,» märkis ta.

Iga liige peab maksma liikmemaksu

Kallas märkis, et erakondade rahastamise süsteemist tulenevalt on Reformierakond kindlasti Eesti rikkaim erakond. «Kui me maksudebattidel rõhume ettevõtjate südametunnistusele viidates sellele, et neil on ka kohustus riigi ees, siis erakonnana elame me nagu puugid peamiselt ainult riigi kulul,» kirjutas Kallas, kelle hinnangul oleks õige liikmemaksu teema käsile võtta ja nõuda kõigilt liikmetelt selle maksmist.

Kallase sõnul peab erakond jõudma olukorrani, kus iga liige maksab liikmemaksu, vastasel juhul ootab teda erakonnast väljaarvamine. Tema kinnitusel suurendab liikmemaksu maksmine inimeste omanikutunnet erakonna üle, liikmetel peaks tekkima suurem soov osaleda erakonna sisevalimistel ja nõuda ka erakonna juhtidelt nii tulemusi kui suhtlemist ja infovahetust. «Tunnistagem, et suur liikmete arv, mis me oma kodulehel välja ütleme, on fiktsioon ja meil on tegelikke liikmeid nii palju, kui meil on liikmemaksu tasujaid. Olen alati olnud seisukohal, et pühendunud toetaja on erakonnale olulisem kui erakonda vastumeelselt sattunud liige,» märkis ta.

Erimeelsusi ei tasu karta

Kallas kirjutas, et talle on algusest peale arusaamatu, miks kardab Reformierakond nii väga välja näidata, et neil on erinevates küsimustes eriarvamused. «Ühiskonnas, kus tänu internetile võib iga liige igal ajahetkel oma arvamust avaldada ja see arvamus jõuab koheselt paljudeni, kes omakorda avaldavad selle peale oma arvamust ning kus arvamuste pluralism on norm, mitte erand, tundub organisatsioon, millel on ainult üks arvamus kohatu ja ajastule mittevastav. Erimeelsusi maha surudes need ju ei kao,» ütles Kallas, kelle sõnul ei aita erinevatel arvamusel olijate häbimärgistamine avatud organisatsiooni kultuurile kaasa.

Tema sõnul oleks erimeelsusi läbi vaieldes ja kas või hääletades otsuste kujunemine vähemalt arusaadav, sest see on demokraatia: üks seisukoht jäi peale ja teise argumendid olid nõrgemad. «Öeldakse, et hääletades jääb allajäänud poolele okas hinge, samas jäetakse tähelepanuta, et palju suurem okas jääb allajäänud poolele hinge siis, kui lisaks vaidluse kaotamisele jääb hinge arusaamatus otsuse kujunemise protsessi üle,» kirjutas Kallas. Lisaks sunniks hääletusele panek tema sõnul seisukohti võtma ka neid, kes eelistavad mugavalt mängu jälgida ja mitte midagi teha.

Tema sõnul kasutatakse eriarvamuste blokeerimiseks sageli väidet, et erakond on pere- või sõpruskond. «See võis olla nii alguses, kui erakonnas oli vähe inimesi, nüüdseks on organisatsioon kasvanud tunduvalt suuremaks. Peaksime endale eeskujuks võtma mitte niivõrd perekonna, kuivõrd arenenud riikide poliitilised parteid. Nii Suurbritannias kui ka Prantsusmaal on parteides erinevad meeskonnad, kel on oma platvorm ning ka kandidaat esimehe kohale. See on terve nähtus,» märkis ta.

Kõik on avalik

Kallase sõnul elame me infoühiskonnas, kus tuleks võtta eelduseks, et kõik on avalik. «Kui avalikuks tulevad isegi suurriikide juhtide omavahelised suhtlused, siis ei peaks me meeleheitikult kartma seda, et meie argumenteeritud vaidlused avalikuks tulevad. Juhul, kui need vaidlused muidugi on argumenteeritud,» lausus ta.

Tema sõnul on avatud organisatsiooni kultuur sootuks teine kui suletud organisatsiooni oma. «See haakub ka erimeelsuste punktiga – kui kõigile on teada, et organisatsioonis vaieldakse erinevate küsimuste üle, pole see mingi meediasündmus, kui keegi oma peavoolust erinevat arvamust avaldab,» märkis ta.

Praegu on tekkinud Kallase sõnul olukord, kus kõige suuremaks hirmuks erakonna sees on sisevaidluste lekkimine. Hirmu kütmiseks lekitatakse tema sõnul teatud osasid siselistist, et saaks mitu kärbest ühe hoobiga: sellele viidates saab erakonna liikmete silmis häbimärgistada kriitlisi märkusi teinud isikuid, samuti saab selle hirmuga vaigistada igasuguse diskussiooni erakonna listis. «Öeldakse, et arutame koosolekul. Koosolekul saavad kõik oma seisukohti esitada, auru välja lasta, koosolekut ei protokollita, erimeelsustest märki maha ei jää, otsust aga ei formuleerita, ammugi ei hääletata ja jääb ikka nii, nagu juhtkond on juba ammu otsustanud,» ütles ta.

Informatsioon ei liigu

Erakonna töökorraldus ei vasta Kallase hinnangul kaasaegse maailma elu- ja töökorraldusele. «Ühelt poolt me promome Eesti riiki ja soovitame kõigil hakata e-residendiks, sest sõltumata oma asukohast peaks sul olema võimalus tarbida meie e-teenuseid. Teisalt aga ütleme, et erakonna juhatuse sisulistel aruteludel osalemiseks pead füüsiliselt viibima koosolekul, mis toimub kolmapäeval kell 11 Tallinna kesklinnas,» ütles ta.

Tema hinnangul peaks erakond korraldama oma töö nii, et juhatuse koosolekul saaks viibida ka virtuaalselt võrdväärselt sõltumata sellest, kus keegi parasjagu asub. «Digiajastu peaks parandama inimeste võimalust omavahel suhelda, ometi oleme me liikunud vastupidises suunas. Põhilised etteheited on, et info ei liigu. Info ei liigu hästi juhatuse liikmete vahel ega ka valitsuse ja juhatuse vahel, ammugi mitte juhatuse ja erakonna liikmete vahel,» kirjutas Kallas.

Sisevalimistel on tema sõnul küll võimalus elektrooniliselt hääletada, kuid ka hääletuste tulemused ehk see, kes kui palju hääli sai ja kuidas järjestus nimekiri, peaks olema avalik. «Kui erakonnas on võtmekohtadele edutamise põhiliseks aluseks saanud see, et ühel või teisel isikul on erakonna ees teeneid ja erakonnal on neid inimesi vaja premeerida, siis kes on see «erakond», kes seda otsustab, keda on vaja premeerida? Minu loogika ütleks, et erakonna sisevalimised on see koht, kus inimesed annavad oma inimestele hinnanguid, samuti nagu üleriigilistel valimistel antakse hinnanguid saadikute tööle,» märkis ta.

Kallase hinnangul on see võtmeküsimus, kuivõrd sellest sõltub, kes pääseb riigikokku, valitsusse või valitsusprogrammi olulisi otsuseid mõjutama. «Kui valimiste korraldus ja tulemused oleksid läbipaistvad, siis väheneks olulises osas rahulolematus ja suureneks ka valimistel osalejate hulk,» lisas ta.