Mida kõike uus valitsus lubab teha?

Anneli Ammas
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõnelusi pidanud erakonnad lahkumas Stenbocki majast.
Kõnelusi pidanud erakonnad lahkumas Stenbocki majast. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Uue kolmikliidu kokkuleppe peaeesmärgid: lastega perede toimetuleku parandamine, laste sündi toetava keskkonna edasiarendamine, Eesti julgeoleku tugevdamine, madalapalgaliste toimetuleku suurendamine, tööjõumaksude vähendamine, riigi ja kohaliku halduse reformimine, ääremaastumise leevendamine.

Eesti Reformierakond, Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning Erakond Isamaa ja Res Publica Liit loovad valitsusliidu üldkogu, mis koguneb vähemalt korra kvartalis. Vahepeal arutab tähtsaid küsimusi valitsusliidu eestseisus, mida juhivad kordamööda kolme partei riigikogu fraktsiooni esimehed või aseesimehed.

Raha otse kätte

Esimese ja teise lapse toetus tõuseb 60 eurole.

Igale kolme ja enamat last kasvatavale perekonnale makstakse 200-eurost lasterikka pere toetust.

Rahalised peretoetused võidakse vajadusel asendada ka teenuste ja kaupadega lastele. Peretoetuste maksmine võidakse siduda perearsti külastamisega.

Töötutele kuni 8-aastaste lastega vanematele laienevad kuni 24-aastaste noorte toetusvõimalused.

Elatisabifondist saavad kuus 100 euro ulatuses tuge lapsed, kelle lahuselav vanem ei maksa elatist. Rongavanema käest nõuab riik raha sisse, milleks võib teha mahaarvamisi tulumaksutagastustest või kogumispensionidest.

Madala sissetulekuga töötavad inimesed hakkavad saama iga-aastast tagasimakset, mille summa sõltub alampalga ja vaesuspiiri muutusest ja aasta jooksul töötatud ajast.

Toimetulekutoetus tõuseb seniselt 90 eurolt 130 eurole kuus.

Tulumaksuvaba miinimum tõuseb 154 eurolt 205 eurole kuus.

Miinimumpalk võiks (tööandjate ja töötajate kokkuleppel) nelja aasta jooksul tõusta 45 protsendini keskmisest palgast. Praegu tähendaks see, et 390 euro asemel oleks miinimumpalk 470 eurot.

Kiiremas korras tõstetakse kultuuri-, haridus-, ja sotsiaaltöötajate ning politsei-, pääste-, vangla-, maksu- ja tolliametnike töötasusid. Avaliku sektori palgatõusu tingimuseks on üldine tootlikkuse tõus ühiskonnas.

Tõuseb kutseliste kaitseväelaste palk ja 50 protsenti ajateenijate hüvitis (see on praegu 75–200 eurot kuus). Kaitseväe reservkogunemistel osalejatele hakatakse kompenseerima saamata jäänud töötasu 50 protsendi ulatuses senisest palgast.

2018. aastast hakkab kehtima vanemapension.

Maks väiksemaks/suuremaks

Sotsiaalmaks langeb 33 protsendilt 32 protsendile.

Tubaka ja alkoholi aktsiisid tõusevad järjekindlalt.

Ümberkorraldused ministeeriumide vahel

Konkurentsiamet majandus- ja taristuministeeriumi alt justiitsministeeriumi alla.

Põllumajandusministeeriumist saab maaeluministeerium.

Maaeluministeeriumi alla läheb siseministeeriumi alt regionaalareng ning keskkonnaministeeriumist kalandus.

Maapõue ressursside haldamine läheb keskkonnaministeeriumist majandus- ja taristuministeeriumi alla.

Planeerimine läheb siseministeeriumist keskkonnaministeeriumi alla.

Piirang poliitilisele reklaamile

Piiratakse varjatud valimiskampaaniaid kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste reklaamikampaaniate sildi all.

Piirangu vabastus poliitikuile

Riigikogu liikmed võivad edaspidi osaleda kohaliku omavalitsuse volikogu töös (ilma rahata).

Haldusreform

Reformiks vajalikud seadusemuudatused tehakse 1. juuliks 2016. Reformi eest vastutab peaminister. Omavalitsustele seatakse kriteeriumid ja kui neile omavalitsus ei vasta, peab see kellegagi ühinema. Vabatahtliku ühinemise tähtaeg on 2017. aasta kohalikud valimised. Edasi ühendab valdu ja linnu valitsus. Präänikuna suureneb vabatahtlike ühinejate toetus kahekordseks. Praegu saab ühinev vald 50 eurot elaniku kohta, kusjuures ühe ühineja kohta ei saa see olla vähem kui 150 000 eurot ega rohkem kui 400 000 eurot.

Maailma parim

Arendame ettevõtluskeskkonda sooviga luua Eestist atraktiivseim piirkond maailmas.

Kiirem tee

Tallinna-Tartu maantee ehitatakse 2020. aastaks kuni Mäoni neljarajaliseks.

Palgalõhe kontroll

Tööinspektsioon hakkab tegema järelevalvet, et tööandjad meestele ja naistele sama töö eest samasugust palka maksaksid.

Naiste kaitseks

Eesti ratifitseerib rahvusvahelise naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni.

Kingitus päästjaile

Päästesõidukite ja politseiautode parki uuendatakse oluliselt. Enamik väljavahetatavatest päästeautodest kingib riik vabatahtlikele.

Õpilaskodu ja tasuta sõit

Kõigile riigigümnaasiumide ja kutsekoolide õpilastele õpilasmajutus ja transport.

Kõrgkoolide valikud

Kõrgharidust pakkuvad õppeasutused peavad selgemalt spetsialiseeruma.

Eesti keel suhu

Eesti keele õpetamist parandatakse nii lasteaias, põhikoolis kui ka gümnaasiumis. Innustamaks mitte-eestlastest vanemaid panema oma lapsi eesti õppekeelega koolidesse, toetab riik valikainena eestikeelsetes koolides vene keele ja kultuuri süvaõpet. 2019. aastal tähistame väärikalt eesti keele kui riigikeele esimest sajandit.

Isamaalisuse uusi traditsioone

Iga aasta 24. veebruaril pöördub valitsus teistes riikides elavate eestlaste poole. Iga suurem asula saab oma lipuväljaku.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles