/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
Reformierakonna, sotside ning Isamaa ja Res Publica Liidu koalitsioonilepe näeb ette ajateenijate toetuse suurenemise, kõigile soovijatele tasuta riigikaitsekursuste korraldamise ning riigikaitseõpetuse gümnaasiumiastmes järk-järgult kohustuslikuks muutmise.
Uuel valitsuskoalitsioonil on plaanis seada riigikaitsekäsitluse õpetus gümnaasiumiastmes ka järk-järgult riikliku põhiõppekava osaks.
Koalitsioonileppe järgi tõuseb ajateenija toetus 50 protsendi võrra ning ajateenistuse lõpetanud saavad esimese kolme kuu jooksul riigipoolset tervisekindlustust, teatas Reformierakond.
Suurem osa ajateenijatest lõpetab oma väljaõppe mai lõpus ning siirdub kooliõpinguid jätkama septembris, mistõttu tekib täna kahekuuline periood, mil noored on sageli ilma ravikindlustuseta.
Valitsusliit on jätkamas ka kaitsepalga idee arendamisega, et kompenseerida kõigile reservõppustel osalejatele töötasu fikseeritud põhimõttel 50 protsenti ametikohast ja 50 protsenti senisest palgast.
Esmaspäeva seisuga on koalitsioonileppes riigikaitse peatükk järgmine:
JULGEOLEK JA RIIGIKAITSE
Peame Eesti iseseisva kaitsevõime tagamisel võrdselt oluliseks kõrgetasemelise ettevalmistusega kutselisi kaitseväelasi, hästi kokkuharjutanud reservväelasi, pühendunud kaitseliitlasi, kodanikukohust täitvaid ajateenijaid ning tihedat koostööd tsiviilstruktuuridega. Töötame selle nimel, et taotleda riigikaitse arengus võimalikult suurt poliitilist ühisosa. Eesti julgeoleku suurendamisel on Valitsusliidu eesmärkideks:
* heidutuse kasv sõjalise agressori vastu;
* iseseisva sõjalise kaitsevõime kiirem väljaarendamine;
* võime seista rünnaku vastu kogu ühiskonna tegevusega;
* võime kiirelt lahendada hübriidkonflikte;
* Eesti ühiskonna sidususe suurendamine ning valmisolek seista vastu infosõjale.
Riigikaitse edendamine
6.1 Ühtlustame julgeolekupoliitika ja riigikaitse strateegilised dokumendid vähendades dubleerimist ja tuues koordineeriva rolli valitsuse tasemele. Julgeolekupoliitika alusdokumendi kinnitab Riigikogu.
6.2 Jätkame laiapindse julgeoleku ja riigikaitse juurutamist ning suurendame peaministri ja Riigikantselei rolli selle juhtimisel. Töötame välja ja võtame vastu Riigikaitseseaduse rakendamiseks vajalikud õigusaktid. Viime lõpuni 2011. aasta põhiseaduse muutmisest tuleneva riigikaitse juhtimise reformi, sisustades valitsuse, sh Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni keskse rolli riigikaitse korraldamises.
6.3 Hoiame riigi sõjalise kaitse kulude (kaitse-eelarve) vähemalt 2% SKT tasemel. Lisaks finantseerime täiendavalt Eesti kui vastuvõtva riigi tegevusi, mis loovad tingimusi liitlaste püsivaks kohalolekuks Eestis (regulaarsed artikkel 5 õppused, eelpositsioneeritud varustus, Balti õhuturbe korraldamine Ämarist, roteeruvate üksuste kohalolek jne). Sõjaliste võimete arendamisel lähtume ohuhinnangutest ja Kaitseväe sõjalisest nõuandest. Kõigi uute võimete loomisel ja kaitseotstarbeliste hangete läbiviimisel arvestame eelarveressursside planeerimisel kogu relvasüsteemi elutsükli kulu.
6.4 Peame oluliseks NATO kollektiivkaitseplaanide pidevat ajakohastamist ja vajalike võimekuste ning üksuste olemasolu Eesti kaitsmiseks vastavalt muutuvale ohupildile.
6.5 Peame oluliseks kahepoolset tihedat koostööd meie suuremate sõjaliste liitlastega, eriti USA-ga. Toetame liitlaste pidevat kohalolekut ja NATO nähtavat heidutust Eestis ning lähiregioonis. Arendame välja taristu Eestisse lähetatavate liitlasüksuste vastu võtmiseks, NATO juhtimiselemendi (NFIU) paigutamiseks ja eelpaigutatud varustuse ladustamiseks.
6.6 Toetame ja osaleme NATO ja liitlaste kiire reageerimisvõimega üksuse loomisel ning arendamisel.
6.7 Peame oluliseks tihedat poliitilist ja praktilist koostööd ELi ja/või NATOsse kuuluvate Läänemere-äärsete riikidega, eesmärgiga tagada regiooni julgeolek.
6.8 Toetame Euroopa sõjalise koostöö koordineeritust NATO-ga. Eestile on oluline jätkata panustamist Põhjala Lahingugruppi.
6.9 Viime Ämari lennubaasi täielikku vastavusse kollektiivkaitse vajadustega ning toetame USA õhuväe treeningkeskuse rajamist sinna.
6.10 Jagame kollektiivkaitse ja ühise julgeolekutagamise doktriini – toetame Eesti aktiivset osalemist NATO, ELi, ÜRO ja liitlaste koalitsioonide sõjalistel ning rahuvalve missioonidel.
6.11 Hoiame ajakohasena Eesti küberjulgeolekustrateegia, panustame NATO küberkaitse moderniseerimisse ja tõhususe suurendamisse NATO küberkaitse oivakeskuse arendamisega Tallinnas. Seisame küberturvalisuse ja kübervabaduste eest ning anname oma panuse Euroopa Liidu küberkaitsepoliitika väljatöötamisse.
6.12 Toome Eestisse rohkem rahvusvahelisi üritusi küberkaitsekoolituste ja -õppuste valdkonnas. Arendame välja NATO rahvusvahelise küberõppuste keskkonna (NATO Cyber Range). Toetame Küberkaitseliidu tegevust ning teiste kõrgtehnoloogiliste võimekuste arendamist Kaitseliidus.
6.13 Koostame laiapindsest riigikaitse käsitlusest lähtuva kogu ühiskonda hõlmava mobilisatsiooniplaani ja selle teavitussüsteemi. Peame vajalikuks sõjaaja mobilisatsiooniressursside korrastamist ning otstarbekaks jaotamiseks riigi sõjalise riigikaitse, tsiviiltoetuse, julgeoleku ning elutähtsate teenuste tagajate vahel.
6.14 Tagame kodanike informeerituse riigikaitsest ja nende rollist selles. Paneme rõhku kodanikukaitsele ja inimeste teavitamisele ning koolitamisele erinevates kriisisituatsioonides käitumiseks. Iga riigikaitses osaleda sooviv kodanik ja organisatsioon teab oma rolli ja ülesandeid kriisiolukorras.
6.15 Laiendame mereväe ja erinevate ametkondade (sh piirivalve) laevastike koostööd ning seame sihiks nõuetele vastava baassadama arendamise.
6.16 Parandame nii kutseliste kaitseväelaste kui ajateenijate teenistuskeskkonda (elamis-, väljaõppe- ja sportimistingimusi).
6.17 Jätkame harjutusalade ja lasketiirude arendamist, et tagada vajalikud väljaõppetingimused Eesti kaitseväele, Kaitseliidule ja Eestisse lähetatud liitlasüksustele;
6.18 Kaasajastame kaitseväeteenistuse korraldust, ajateenistuse atraktiivsuse suurendamiseks tagame äsja ajateenistuse lõpetanutele esimese kolme kuu jooksul riigipoolse tervisekindlustuse.
6.19 Toetame kaitseväelase elukutse ning sõjalise hariduse prestiiži tõstmist ühiskonnas, sealhulgas tõstame kutseliste kaitseväelaste palka ning 50% võrra ajateenijate hüvitist.
6.20 Kompenseerime kõigile reservkogunemistel osalejatele seetõttu saamata jäänud töötasu (kaitsepalk, fikseeritud põhimõte: 50% ametikohast, 50% senisest palgast) ning seadustab tööandja kohustuse hoida ajateenistusse või reservõppekogunemisele kutsutule töökohta.
6.21 Jätkame koostöös liitlastega Balti Kaitsekolledži arendamist rahvusvaheliseks sõjalise hariduse tippkeskuseks ja tõhustame kolledži koostööd Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustega.
6.22 Peame oluliseks Eesti elanike objektiivset informeerimist ning psühholoogilise kaitse arendamist, mis võimaldaks vältida vaenulike infomanipulatsioonide mõju.
Kaitseliit
6.23 Edendame Eesti rahvusliku julgeoleku tagamise olulise osana Kaitseliidu võimekust, sealhulgas juhtimise- ja kiirreageerimisvõimekust ning toetab varustuse soetamisel.
6.24 Seame sihiks Kaitseliidu liikmete arvu kasvu 30 000-ni.
6.25 Loome ühtse vabatahtlike riigi- ja korrakaitseliste institutsioonide (Kaitseliit, abipolitseinikud, vabatahtlikud päästjad) arvestuse ja tagame väljaõppe, mis vastaks laiapindse riigikaitse põhimõttele.
6.26 Analüüsime Kaitseliidu rahastamisvõimaluste suurendamist riigi kaitseeelarve sisemiste rõhuasetuste muutmiste raames.
Laiapindne riigikaitse
6.27 Toetame parima teadmise ning erinevate seisukohtade kaasamiseks riigikaitsepoliitika kujundamisel mõttekodade osalust.
6.28 Loome programmi inimeste vabatahtliku kaitsetahte toetamiseks, muuhulgas seame sisse tasuta riigikaitsekursused inimestele, kes ei ole ajateenistust läbinud ega kuulu Kaitseliitu.
3
6.29 Muudame laiapindse riigikaitsekäsitluse õpetuse (mille osaks on riigikaitse laager) gümnaasiumiastmes järk-järgult riikliku põhiõppekava osaks. Organiseerime igasse kooli kvaliteetse riigikaitse ja isamaalise kasvatuse õpetaja, muutes riigikaitse õpetaja rolli kaitseväelaste ja kaitseliitlaste karjääri osaks.
6.30 Kaalume riigikaitse süvaõppega gümnaasiumi loomist.
6.31 Toetame Kaitseliidu noorteorganisatsioonide – noorkotkad ja kodutütred – tegevust.
6.32 Toetame rahvusliku kaitsetööstuse arengut, sealhulgas kaitsetööstuse juurdepääsu eksporditurgudele.
6.33 Soodustame kaitseotstarbelist teadus- ning arengutegevust, toetame Eesti väikese ja keskmise suurusega ettevõtete suuremat kaasamist Euroopa kaitsetööstuse projektidesse ning Eesti ülikoolide osalust rahvusvahelistes julgeoleku- ja kaitsealastes teadusuuringutes.
6.34 Soodustame naiste suuremat vabatahtlikku osalemist ajateenistuses.
6.35 Teeme täiendava inventuuri taristule, mis peab tagama elutähtsate teenuste toimepidevuse häda-, kriisi- ja sõjaolukordades, vaatame üle riskiobjektide ohutusnõuded ja järelevalve korralduse, võimalike õnnetusstsenaariumidega toimetuleku meetmed ning tihendame vastavate õppuste korraldamist.
6.36 Ehitame välja Eesti idapiiri (kontrolljoonel), sealhulgas Euroopa ja NATO välispiirile väärilise integreeritud tehnilise valvesüsteemi, tagame piirivalve eriüksusele mehitatuse ja parandame piirivalve varustatust, sealhulgas relvastust lähtuvalt ohuhinnangust.
6.37 Täpsustame julgeolekukaalutlustest lähtuvaid piiranguid kinnisvara omandamisele.
6.38 Jätkame aja nõudeile vastava veteranipoliitika elluviimist ja edasiarendamist. Tunnustame okupatsioonide ajal Eesti Vabariigi de facto taastamise nimel seisnud Eesti kodanike ja kaitseväe veteranide panust Eesti riikluse edendamisse.