Postimees võttis võimukõnelusi pidavate Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu valimisprogrammist välja valiku seisukohti nii tööjõumaksude alandamise, lastetoetuste tõstmise kui ka kõnelustel pikki vaidlusi tekitanud haldusreformi kohta. Kuigi praeguseks on erakondade seisukohad lähenenud, pole lõplike kokkulepeteni nendes küsimustes veel jõutud.
TÖÖJÕUMAKSUDE ALANDAMINE (PALGAVAESUSE VÄHENDAMINE)
Reformierakond soovib oma valimisprogrammi kohaselt:
* vähendada maksuerandeid ja mahaarvamisi ning kärpida maksukulusid, mis jaotuvad sotsiaalselt ebaõiglaselt ja ebatõhusalt;
* kahekordistada tulumaksuvaba miinimumi määra, tõstes selle 300 euroni kuus;
* vähendada sotsiaalmaksu määra kahe protsendipunkti võrra ja muuta selle maksmise ja sellega seotud sotsiaalsete garantiide saamise paindlikumaks;
* langetada töötuskindlustusmakse määra 1,95 protsendini, tagades sealjuures süsteemi jätkusuutlikkuse ka ootamatute olukordade puhuks;
* korraldada ümber maa maksustamise vastavalt kohalike omavalitsuste vajadustele.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond leiab, et palgavaesuse vähendamiseks on efektiivseim meede miinimumpalga tõstmine järgnevatel aastatel senisest kiiremas tempos, selleks soovitakse algatada kolmepoolsed läbirääkimised valitsuse, tööandjate ja ametiühingute vahel.
Samuti soovib erakond vähendada ennekõike madala ja keskmise sissetulekuga ning väiksema konkurentsivõimega inimeste tööjõumakse, soodustada tööandja panust töötaja tervisesse ja koolitusse ning muuta maksusüsteem kasvuettevõtetele soodsamaks. Oma valimisplatvormis lubavad nad:
* kehtestada täiendava tulumaksumäära (29 protsenti) tulule, mis ületab 1600 eurot kuus, madalama ja keskmise sissetulekuga töötajate maksukoormuse vähendamiseks peab erakond oluliseks tõsta tulumaksuvaba määra regulaarset nii palga kui ka pensionide puhul;
* langetada sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa võrra (13 protsenti palgast) neil, kelle konkurentsivõime on tööturul madalam ning kellel on ravikindlustus tagatud riigi poolt, kaotada sotsiaalmaksu miinimumnõude väiksema kui täiskoormusega töötamise puhul ning vähendada sotsiaalmaksu väljaspool Harjumaad kolme protsendipunkti võrra;
* vabastada tööandja kulutused töötaja tervisesse erisoodustusmaksust (600 eurot aastas) ja soodustada tööandjapensioni teket.
Isamaa ja Res Publica Liidu üks olulisim valimislubadus oli maksuvabastus madalapalgalistele. Selleks tahetakse muuta tulumaksu reegleid nii, et kuni 500 eurot kuus teeniv töötaja on tulumaksust vabastatud ja 500–846 eurot teenivatel töötajatel on senisest suurem maksuvaba tulu. Lisaks soovib erakond oma valimisprogrammi järgi:
* saavutada tööjõumaksude vähendamise osas toimiva lahenduse leidmiseks tööandjate ja töövõtjate vahel kokkuleppe, erakond lubab käivitada protsessi selle leidmiseks ja viia koostöös ettevõtjate esindusorganisatsioonidega läbi maksusüsteemi auditi, et selgitada välja ja kaaluda läbi võimalused tööjõumaksude alandamiseks üldist maksukoormust suurendamata;
* seada kõrgepalgaliste, niinimetatud tarkade töökohtade loomise soodustamiseks sotsiaalmaksule lae, nii et Eesti keskmisest palgast kolm korda suurema palgaga töötaja palgalt tasutav sotsiaalmaks ei oleks kõrgem kui Soomes, Lätis või Suurbritannias.
LASTETOETUSTE TÕSTMINE
Reformierakond lubab:
* arendada edasi demograafiliselt toimivat perepoliitikat ja maksta kolmandate laste sünni ergutamiseks alates pere kolmandast alaealisest lapsest toetust 300 eurot kuus;
* töötada välja laste ja perede vaesuse vähendamise meetmed, arendades edasi vajaduspõhiseid peretoetusi ja -teenuseid;
* töötada välja ja rakendada kestliku mudeli huviharidusega hõlmatud laste ja noorte rahaliseks toetamiseks riigi ja omavalitsuste poolt ning kvalifitseeritud huviharidusõpetajate töö õiglaseks tasustamiseks.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond tahab:
* sisse seada nutika lapsetoetuse, mis tagab igale lapsele 25 eurot kuus huvitegevuseks;
* tõsta esimese ja teise lapse toetuse 75 euroni;
* kindlustada igale kolme ja enamat last kasvatavale perekonnale 200 euro suuruse lasterikka pere toetuse.
Isamaa ja Res Publica Liit soovib:
* defineerida perekonna alates kolmandast lapsest lasterikkaks ja tõsta eelisjärjekorras lasterikaste perede toetusi;
* anda kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajatele õiguse selgelt põhjendatud juhtudel asendada lastetoetuse rahaline väljamakse teenuste ja kaupadega lapsele, et tagada, et lapsele mõeldu igal juhul ikka temani jõuab.
HALDUSREFORM
Reformierakond näeb oma valimisprogrammis ette sammud, et ajakohastada kohalikku haldust ja tõsta selle tõhusust. Selleks tahab erakond:
* võtta vastu uue valdade ja linnade seaduse, mis määratleb eri suuruse ja tüübiga omavalitsustele erinevad õigused ja kohustused, sealhulgas pealinna eristaatuse;
* soosida omavalitsusliite ja omavalitsuste ühisasutuste moodustamist seaduse ja lepingute alusel riiklike ning mitut omavalitsust hõlmavate omavalitsuslike ülesannete täitmiseks, nii et nende peaülesanneteks oleks tagada piirkonna areng ja harupoliitikate sidustamine arengukava abil, omavalitsusliitu kuulumine oleks vabatahtlik ning omavalitsused võiksid moodustada ühisasutusi ja maakondade piiridele jäävad omavalitsused omavalitsusliite maakonnapiire arvestamata;
* toetada ja soodustada valdade vabatahtlikku ühinemist, suurendades ühinemistoetust ühinenud omavalitsuse iga elaniku kohta 50 eurolt 100 eurole;
* aidata arendada ja finantseerida omavalitsuste arengu mõttekoda, kus kohtuvad teadlased, ametnikud, poliitikud, omavalitsustegelased ja vabakonna esindajad.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond soovib teha haldusreformi elluviimiseks kolm sammu:
* esiteks, tugevdada maakondi: suurendada omavalitsusliitude tähtsust, omavalitsusliitudele antud ülesannete hulka ja neile eraldatud rahalisi vahendeid. Maavalitsustest tahab erakond kujundada kohalikud riigi teeninduskeskused. Kohalikul tasandil toetab partei omavalitsuste vabatahtlikku liitumist mõistlikes piirides;
* teiseks, muuta kohalike omavalitsuste arvu ja ülesandeid. Kohalikul tasandil tahab erakond teha omavalitsustele ettepanekud liitumiseks, et igasse maakonda jääks mõistlik arv omavalitsusi. Juhul, kui omavalitsus ei liitu, siis tuleks vaadata selle ülesanded üle, et need oleksid väiksele vallale jõukohased. Rakendada soovitakse põhimõtet «väike omavalitsus − vähem ülesandeid, suur omavalitsus − rohkem ülesandeid». Need ülesanded, mida ei ole mõistlik või jõukohane vallas korraldada, tahab erakond koondada maakonda, omavalitsusliitu;
* kolmandaks, luua kahetasandilised omavalitsused. Maakondlikul tasandil soovib erakond üles ehitada maakondliku omavalitsuse koos valitava maakoguga, kuhu koondataks kõik need ülesanded, mida ühes vallas või väiksemas linnas ei ole kohapeal mõistlik teha − alates ühistranspordist ja jäätmemajandusest kuni ehitusjärelevalve ja planeerimiseni. Omavalitsusliidud ja riiklikud maavalitsused tahab erakond praegusel kujul kaotada, maavalitsustest kujundataks riigi teeninduskeskused, mille ülesanne on kohalike riigiteenuste korraldamine ja koordineerimine, järelevalve ja riigi esindamine maakonnas.
Lisaks soovivad sotsiaaldemokraadid välja töötada kohalike omavalitsuste uue rahastamismudeli, mis parandab kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat, suurendada tasandusfondi mahtu ja eraldada kohalike teede korrashoiuks lisaraha ning suurendada omavalitsuste iseseisvust ja sõltumatust riigi rahakotist, suurendades kohalike maksude osakaalu omavalitsuste tulubaasis.
Samuti tahavad nad programmi järgi suurendada linnaosade ja osavaldade otsustusõigust, toetada üleriigiliste omavalitsusliitude ühinemist üheks tõhusaks organisatsiooniks ja kehtestada pealinnaseaduse.
Isamaa ja Res Publica Liit tahab luua haldusreformi käigus seniste omavalitsuste ühinemisega uued omavalitsused, mis moodustavad inimeste jaoks ühtse toimepiirkonna. Väiksemates maakondades on erakonna hinnangul otstarbekas ühineda üheks omavalitsuseks, osas maakondades moodustub mitu omavalitsust tugevate tõmbekeskuste piirkonnas. Erakond lubab oma valimisprogrammis:
* anda uutele omavalitsustele koos ettevõtjatega suurema sõnaõiguse kutsehariduskeskuste ja regionaalsete kõrgkoolide riikliku tellimuse suunamisel, samuti praegu maavalitsuste kaudu korraldatava ühistranspordisüsteemi juhtimise ning osa teid, mis ei ole riikliku tähtsusega, ja teehoiuks vajalikud vahendid, et uued omavalitsused saaksid teedevõrku, ühistransporti ja ettevõtluseks vajalikke teid ja ühendusi kavandada ühtselt;
* anda uutele omavalitsustele üle ka praegused maavalitsuse ülesanded, mis ei ole seotud järelevalvega, ja vaadata üle neile laekuva tulumaksuosa, lähtudes uutest ja täiendavatest ülesannetest. Maavalitsused tahab erakond reorganiseerida ning harukondliku ja regionaalse juhtimise ja territoriaalplaneerimise ühtlustada;
* teha koos haldusreformiga ka omavalitsuste rahastamisreformi, mille peamine eesmärk on sõltumatu ja piisava rahastuse tagamine kõigile kohalikele omavalitsustele oma ülesannete täitmiseks. Erakond tahab korraldada uute omavalitsuste tulubaasi ümber nii, et omavalitsuste motivatsioon ettevõtlusega tegelda kasvaks oluliselt. Selleks peaks kohalik omavalitsus saama edaspidi endale osa igalt tema territooriumil loodud töökohalt laekuvast maksutulust ja selle tulu võrra ei vähendata tasandusfondi;
* suurendada uute omavalitsuste vabadust oma eelarve planeerimisel ehk uute omavalitsuste tulubaasis sihtotstarbeta vahendita mahtu, muutes seniste teehoiurahade, haridustoetuse ja muu sellise sihtotstarbeta arvestuslikuks toetuseks;
* reguleerida reformi käigus iseärasused pealinna omavalitsemiskorralduses.