Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu esindajad leppisid täna võimukõnelustel kokku elatisabifondi loomises.
Kolm erakonda jõudsid kokkuleppele elatisabifondi loomises
25. märts 2015, 18:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reformierakonna esimehe Taavi Rõivase sõnul pühendasid delegatsioonid täna kõige rohkem aega haldusreformi detailide arutamisele. «Arusaadavalt on see väga suur ja põhimõtteline reform, mis vajab väga detailset läbivaidlemist juba algfaasis, et kõik saaks ühtmoodi aru, mida on võimalik teha ja mis on selle reformi planeerimisel eesmärgid,» ütles ta kohtumise järel Postimehele.
Rõivase sõnul arutati ka mitmeid muid teemasid, mis puudutasid näiteks riigipidamise tõhustamist ja töögruppides lahtiseks jäänud küsimusi, ning mõnes neist fikseeriti ka juba kokkulepped. Nii lepiti tema sõnul kokku üksikvanemate elatisabifondi loomises ja selles, kuidas fond praktikas tööle hakkab. «Tähtajad me paneme nagu tavaliselt paika valitsuse tööplaaniga, siis kui juba valitsus on moodustatud,» lausus ta.
Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Urmas Reinsalu ütles samuti, et üldjoontes on erakondade esindajad elatisrahafondi loomise raamistikus kokku leppinud, ehkki mõned detailid, mis puudutavad fondi rakendamise mehhanismi ja selleks vajalikke summasid, vajavad veel täpsustamist. «Selge on see, et meie huvi on seda rakendada venitusteta ja selles suunas me kindlasti arutelu jätkame,» kinnitas ta.
Tema sõnul aitab fondi loomine täiendavat kindlustunnet anda nii neile vanematele, kes on jäänud ema- või isarolli täites üksi, kui ka neile, kes alles valmistuvad perekonda looma. «Lisaks sotsiaalsele tähendusele on sel ka oluline demograafiline dimensioon, sest paraku on tõsiasi, et väga paljud pered purunevad. Et anda ka võimaliku pere purunemise puhuks teatud kindlustunnet inimestele, kes peret valmistuvad looma, ma arvan, et see on väga hea samm,» ütles Reinsalu ja tõi esile, et Eesti lähiriikidest on samalaadne fond olemas nii Lätis kui Soomes.
Töörühmades arutati täna terve päeva keskkonna ja energeetika, hariduse, teaduse, innovatsiooni ja e-riigi ning sotsiaal- ja tervishoiupoliitika ja tööturu teemasid. Rõivase sõnul jäi osa teemasid küll ka homseks, kuid hariduse ja teaduse, innovatsiooni, e-Eesti, keskkonna ja sotsiaalvaldkonna küsimustes jõuti sisuliselt kokkulepeteni.
Homme on töögruppides teemadeks eesti keel, Eesti diasporaa, eestlus ja Eesti Vabariigi sajas sünnipäev ning taristu ja Euroopa Liidu investeeringud. Paralleelselt toimub arutelu kõneluste nii-öelda suures ringis. «Neid teemasid, mis on suurtest teemadest lahti, on jätkuvalt veel laual ja üsna palju on veel arutada. Lisaks need teemad, mis töögruppides lahenduseta jäävad, nendele peame püüdma ka lahenduse leida läbirääkimisdelegatsioonis,» selgitas ta.
Rõivase sõnul on kõnelustel eesmärk jõuda peamistes küsimustes kokkuleppeni nädala lõpuks, enne kui koguneb uus riigikogu, kes peab juba esmaspäeval valima endale juhatuse. «Meie kõigi ühine huvi on see, et kui esmaspäeval on esimene riigikogu uue koosseisu istung, siis meil oleks tunnetus olemas, kas meil on võimalik ühiselt valitsus moodustada või mitte. Kui on, siis me väga suure tõenäosusega esitame ühise kandidaadi nii riigikogu esimehe kui aseesimehe kohale,» ütles ta.
Koalitsioonilepingu valmimise tähtaega ei soovinud Rõivas siiski veel ennustada, öeldes, et see sõltub lähematest päevadest. Tema hinnangul püsib põhimõtteliselt ka võimalus, et nädalavahetusel saavad koalitsioonilepingu teksti arutada erakondade volikogud ja uue nädala alguses on võimalik see allkirjastada.
Ta kordas samas, et lõplikust tähtajast olulisem on leppe kvaliteet. «Eesmärk on ikkagi see, et leppe tekst saaks kvaliteetne ja põhiküsimused oleksid läbi vaieldud, et oleks kindel veendumus, et kõige olulisemad teemad on leppes kindlalt sees,» märkis Rõivas. «Selles, kas ühiselt valitsus moodustada või mitte, peaks selle nädala jooksul arusaamiseni loodetavasti saama küll,» lisas ta.
Ka Isamaa ja Res Publica Liitu juhtiv Reinsalu nentis, et tööd on väga palju ees ning kiirustades ei ole võimalik seda ära teha.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Sven Mikser ütles, et senistel kõnelustel on läbi töötatud väga palju materjali, kuid mõned teemad on ka töögruppide tasemel veel käsitlemata. «Lõppfaasis tuleb kogu matemaatika saada tasakaalu, endiselt soovid on suuremad kui võimalused,» lausus ta.
Lisaks on Mikseri sõnul üleval mõned väga põhimõttelised eriarvamused, kus ollakse kontseptuaalselt erinevatel positsioonidel. Milles peamised tüliküsimused seisnevad, ei soovinud ta samas öelda.
Kokkuvõttes on tema sõnul kaht sorti läbi käimata asju: need, kus on vaja põhimõttelisi otsuseid, ja need, mille elluviimiseks otsitakse katteallikaid. «Me ei pane ilmtingimata vaia niimoodi maasse, et me peaks leppe laupäevaks, pühapäevaks või esmaspäevaks saama allkirjastatud. Kui meil on olemas kindel tahe ja teadmine minna selles suunas, et kokku leppida, siis kindlasti me selleni jõuame,» lisas Mikser.