Reformierakonna juhatus otsustas täna jätkata võimuliidu moodustamise kõnelusi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liiduga, seega jääb riigikogus kaheksa kohta saanud Vabaerakond läbirääkimistelt välja.
Reformierakond jätab Vabaerakonna kõnelustelt kõrvale
21. märts 2015, 13:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellisele plaanile viitas juba asjaolu, et eile õhtul kohtus Reformierakonna esimees Taavi Rõivas nii Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehe Sven Mikseri kui Isamaa ja Res Publica Liidu juhi Urmas Reinsaluga. Vabaerakonna esimeest Andres Herkelit kohtumisele ei kutsutud.
Rõivas ütles täna pärast Reformierakonna juhatuse koosolekut, et Vabaerakonna kõrvalejätmine oli eeskätt tingitud nende ettepanekust kõnelused senisel kujul katkestada. «Pärast seda kirja või ettepanekut läbirääkimised katkestada on tekkinud tunnetus, et nüüd tuleb teha muutusi, ja seetõttu Reformierakonna juhatus teeb ettepaneku kõnelustega jätkata Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale ja Isamaa ja Res Publica Liidule,» ütles Rõivas ajakirjanikele.
Ideoloogiliselt tekitas tema sõnul probleeme Vabaerakonna soov tõsta muude kulutuste katteallikana üksikisiku tulumaksu, samuti nende ideed nii ettevõtte tulumaksu taastamisest kui omakapitalimaksust. «Meie jaoks olukorras, kus me oleme Eesti inimestele lubanud, et tööjõumaksud langevad, ei ole võimalik Eesti inimestele ausalt silma vaadata ja öelda, et nüüd me jõudsime valitsuskõnelustel sellise tulemuseni Vabaerakonna ettepanekul, et maksud hoopis tõusevad,» lausus ta.
Oma osa oli Rõivase sõnul ka asjaolul, et Vabaerakond ei olnud kujundanud kindlat seisukohta, kas nad soovivad lõpuks koalitsiooni minna. «Kui on teadmine, et kõik on laua taga tahtmisega ka lõppu jõuda, siis on üks olukord, aga kui on selline väike kahtlus, et tegelikult ei tea ja see võib käigu pealt muutuda, siis see ei ole kõnelusi kindlasti kergemaks teinud,» märkis ta.
Küsimusele, kas Vabaerakonna kõrvalejätmine oli tema ettepanek või erakonna juhatuse soov, vastas Rõivas, et viis ettepaneku juhatusele arutamiseks ning juhatus oli sellega üksmeelselt nõus. «Kergelt kurb tunne on siiski. Me tegelikult siiralt uskusime, et on võimalik neljakesi minna, me ei ole kunagi nendega kuidagi ebaausalt käitunud ja samamoodi ka nemad meiega. On olnud siiras tahe kuhugi jõuda, aga kui näeme, et on mingites põhimõttelistes küsimustes ikkagi erinev tunnetus, siis seda peab ka aktsepteerima. Maksuküsimus meie jaoks on ikkagi sedavõrd põhimõtteline,» rääkis Rõivas.
Ta kinnitas, et Reformierakond on Vabaerakonnale tänulik nende senise panuse eest koostatavasse koalitsioonilepingusse. «Neid teemasid, kus me oleme jõudnud nelja osapoolega kokkuleppeni ja sisulise ühisarusaamiseni, on päris palju. Seal on nii demokraatiapaketi punkte, kus on konkreetsed mõtted, kuidas erakondade vahel konkurentsi suurendada, konkreetsed mõtted, kuidas parlamendi töökorraldust parandada, päris palju konkreetseid asju on riigireformi mõttes, kuigi võib-olla see nimi kõlab natuke liiga suurejooneliselt,» lausus ta.
Rõivas avaldas lootust, et Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning Isamaa ja Res Publica Liit võtavad Reformierakonna kutse vastu ja kõnelused saavad kolme erakonna osalusel jätkuda. Tema hinnangul tuleb sel juhul muuta kohtumiste formaati mõnevõrra kompaktsemaks ning rääkida omavahel ausalt ja avameelselt, et keegi ei peaks tundma, et laua taga mängitakse pokkerit. «Arvan, et kõik peavad astuma ka pool sammu tagasi, aga päris kindlasti peab olema ka kõigil see võimalus, et nende põhiküsimused või soovid oleksid leppes esindatud,» ütles ta.
Rõivase sõnul on kuues prioriteetses teemas jõutud mõnel juhul isegi juba sõna-sõnalt, rida-realt ja täht-tähelt kokkuleppeni ning selle alusel on võimalik edasi minna küll. «Loomulikult kõikidele suurtele rahalistele lubadustele panevad oma piiri võimalikud katteallikad. Kui me saame sotsiaaldemokraatidelt ja IRLilt positiivse vastuse, et nad on valmis kõnelusi jätkama, siis ma usun, et esimese asjana tuleb hakata tegelema rahaliste võimaluste analüüsimisega,» rääkis ta.
Tema sõnul on seni laual olnud küll mõned võimalikud katteallikad, kuid need on matemaatilise ettepanekuna välja pakkunud rahandusministeerium ja seega pole neid võimalik käsitleda kui poliitilist seisukohta. Samuti on tema sõnul suur hulk valdkondi, mida pole veel üldse kõnelustel arutatud. «Kindlasti on seal ka selliseid teemasid, mis tekitavad tõsisemaid arutelusid,» lisas Rõivas.
Kolme erakonna koalitsioonil oleks tõenäoliselt 30. märtsil kogunevas riigikogus 59 kohta.