Tipp-poliitikast lahkunud Tõnis Lukase hinnangul ei ole Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) nelja osalisega koalitsiooni moodustamisest huvitatud, sest Vabaerakonna kaasamine vähendaks märgatavalt nende endi sõnaõigust valitsuses.
IRList 2013. aasta algul välja astunud Lukase sõnul on loogiline, et Reformierakond soovib koalitsioonis näha nelja erakonda, kel oleks riigikogus kokku 67 häält. «Kui on selgelt öeldud, et valimistel teiseks tulnud jõuga läbirääkimisi ei peeta, siis löögivõimelise koalitsiooni tegemiseks ongi vaja nelja partnerit,» ütles ta.
Lukase sõnul on häälte suur ülekaal valimised võitnud Reformierakonnale oluline, et üksikud haigestumised või välislähetused ei takistaks riigikogus koosseisu häälteenamust nõudvate otsuste vastuvõtmist. Samas annaks see tema sõnul Reformierakonnale võimaluse olulisi otsuseid vastu võtta ka juhul, kui üks partner nendega ei nõustu. «Selle tõttu on neliklahendus kindlasti Reformierakonna jaoks eesmärk,» lausus ta.
Lukas meenutas, et nelja erakonnaga koalitsiooni üritas moodustada ka 2003. aastal valimised võitnud Res Publica, kes kutsus laua taha Reformierakonna, Rahvaliidu ja kaheksa kohaga esindatud Isamaaliidu. Toona Isamaaliidu kõnelusdelegatsiooni kuulunud Lukase sõnul toimus nelja erakonna osalusel aga vaid paar kohtumist.
«Tõenäoliselt teise ja kolmanda jõu ehk Reformierakonna ja Rahvaliidu algatusel meid edaspidi ei kutsutud enam. Paaril korral käisime, ladusime oma plaanid lauale ja siis öeldi meile aitäh, arvestame teie plaanidega võib-olla, aga meil ei ole neljandat liiget vaja,» märkis ta.
Lukase hinnangul pole teine ja kolmas jõud ehk Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja IRL ka praegu huvitatud, et koalitsiooni kuuluks samuti kaheksat kohta omava Vabaerakonna näol võimalik stabiliseeriv partner, kellele peaministri partei saaks aeg-ajalt otsuste tegemisel toetuda. «Nad tahaksid ju, et nende hääl konkreetses situatsioonis maksaks rohkem ja neid ei saaks neljanda partneri häältega lihtsalt kõrvale suruda, perifeeriasse jätta,» ütles ta.
Kui nelja erakonna koalitsioon sünnib, tuleb peaministril Lukase sõnul väga täpselt läbi mõelda, kas jätkata vahepealsetel aastatel kehtinud konsensusprintsiibiga, mis tähendas, et kui üks minister või iseäranis erakond oli mingi otsuse vastu, siis seda otsust vastu ei võetud, või minna üle hääletusprintsiibile, mille puhul kõigi üksmeelt enam ei nõutaks.
Rääkides Vabaerakonna kaalutlustest, ütles Lukas, et neile on oluline, et nende märgilisi sõnumeid koalitsioonilepingus arvestataks. «See, et toimuks tsitadelli teatav lammutamine ja avalikkus hakkaks rohkem osalema valimistevahelisel ajal riigijuhtimises, on Vabaerakonnale oluline. Kindlasti nad jälgivad, kui suur on võimalus oma ideid ellu viia: kui neid ei ole võimalik ellu viia, siis tõenäoliselt ei ole koalitsiooni sabaotsa mõtet minna,» lausus ta.
Ta nentis, et algul võidi loota kõnelustel kiiremat arengut, kuid üldises plaanis ei ole kärsituseks praegu veel põhjust. «Muid sisepoliitilisi teemasid pole ja vaatlejad muidugi on põnevil, aga tegelikult on ennegi läinud lepingu allkirjastamiseni peaaegu kuu aega. Aega veel on ja nelja liitlasega läbirääkimised ei saagi kergelt tulla,» ütles ta.
Nii ei tähenda kõneluste senine tempo Lukase sõnul, et suuri kokkuleppeid ei suudetaks saavutada. «Ainuüksi sellest, et pikalt räägitakse alguses, ei saa selliseid järeldusi kindlasti teha. Aga kindlasti võib igaüks kaalutleda sealt edasi, et miks räägitakse nii, äkki räägitakse liiga ümmargust juttu või ei julgetagi otsuseid langetada. Ja see on juba iga kriitiku maitse küsimus, kuidas ta seda interpreteerib,» lisas ta.