Keskerakonna juhatusse kuuluva Jüri Ratase hinnangul on raske uskuda, et Reformierakonnaga võimukonsultatsioone pidavad erakonnad suudaksid maksu- ja majanduspoliitikas, haldusreformi või erakondade rahastamise küsimuses läbi suruda põhimõttelisi muudatusi.
Ratas ütles konsultatsioonide senisest käigust rääkides, et nelja osalisega läbirääkimised on loomulikult ajamahukad ja kiireid kokkuleppeid ongi raske saavutada. «Samas jääb üha enam mulje, et seni on arutatud ainult mugavaid teemasid, kus on lihtne ühiseid arusaamu deklareerida. Sellelaadne taktika tähendab paraku, et iga järgmine läbirääkimiste päev muutub keerulisemaks, sest ajaline surve kasvab ning keerulisemad teemad on alles ees,» ütles ta Postimehele.
Ratas avaldas lootust, et kõnelustel jõutakse ka Eesti riigi ja rahva põhiliste väljakutseteni. Tema sõnul tuleb lauale panna selged tegevusstrateegiad Eesti rahvaarvu tõusule viimiseks, inimeste heaolu ja ühiskonna sidususe tõstmiseks ning väljarände ja maapiirkondade ääremaastumise pidurdamiseks. «Neid üliolulisi küsimusi lihtsalt ei tohi ka järgmised neli aastat ignoreerida,» märkis ta.
Samas märkis Ratas, et kui võrrelda valimistel osalenud erakondade programme ja lubadusi, siis on selge, et Reformierakond soovib jätkata senisel kursil ega taotlegi sisulisi reforme. Seetõttu on tema hinnangul raske uskuda, et Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Isamaa ja Res Publica Liit või Vabaerakond suudaksid läbi suruda põhimõttelisi muudatusi maksu- ja majanduspoliitikas, haldusreformi osas või erakondade rahastamise küsimuses.
«Pigem kaldun arvama, et reformid jäävad taas ainult paberile ning reaalsuses tehakse kosmeetilisi muudatusi ning protsendipunktide väikseid nihutamisi olemasoleva süsteemi sees,» ütles ta.
Kommenteerides kuuldusi Vabaerakonna võimalikest lahkumisplaanidest, ütles Ratas, et iga erakond peab ise tunnetama, mil viisil saab ta oma valijate heaolu eest kõige paremini seista. «Ma kindlasti ei välista võimalust, et Vabaerakond mingil hetkel näeb, et tulevane koalitsioonileping ei vasta nende valijate ootustele, ning otsustab seetõttu valitsusvastutusest loobuda,» lausus ta.
Seejuures tõi ta esile, et matemaatiliselt vaadates saab Reformierakond lubada endale vaid ühe partneri lahkumist, misjärel on võimalik jätkata kõnelusi kolmikliidu loomiseks. «Kui vastuolud erakondade vahel peaksid aga viima kahe osapoole loobumiseni, siis tähendaks see juba kardinaalselt uut olukorda ning uusi kõnelusi. Seejuures võimaldab riigikogu uus koosseis teatavasti ka mitmeid enamuskoalitsioone ilma Reformierakonnata,» rääkis Ratas. «Ennustamine on poliitikas aga tänamatu tegevus, nii et elame-näeme.»
Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Isamaa ja Res Publica Liit ning Vabaerakond alustasid koalitsiooni moodustamiseks konsultatsioone 6. märtsil. Nelja erakonna koalitsioonil oleks riigikogus 67 häält.
Reformierakonnal on uues riigikogus 30, Keskerakonnal 27, Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal 15, Isamaa ja Res Publica Liidul 14, Vabaerakonnal kaheksa ja Konservatiivsel Rahvaerakonnal seitse kohta.