Koalitsiooni moodustamiseks konsultatsioone pidavate erakondade esindajad väljendasid täna ühist soovi vähendada ametnike arvu ja bürokraatiat ning teha muudatusi Eesti haldusterritoriaalses korralduses.
Läbirääkijad tahavad vähendada ametnike arvu ja bürokraatiat
13. märts 2015, 17:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reformierakonna esimees Taavi Rõivas ütles kõneluste vaheajal ajakirjanikele, et tänased arutelud oli konstruktiivsed ja asjalikud ning kõnelustel astuti edasi küllalt pikk samm.
Riigireformi teemadest arutati tema sõnul bürokraatia vähendamist ja riigiaparaadi tõhususe suurendamist, sealhulgas vajadust parandada ministeeriumide ja eri ametkondade koostööd. «See puudutab erinevaid aspekte, alustades ministrite vastutusest, sealhulgas ka peaministri vastutusest, ja lõpetades tugiteenuste keskse korraldamisega. Neid aspekte, kus koostööd on võimalik suurendada ja silotorne vähendada, on hästi palju,» rääkis ta.
Rõivase sõnul käsitleti pikalt ja põhjalikult ka Eesti haldusterritoriaalset reformi, mille arutamist veel jätkatakse. «Kuidas täpselt, sellest saame rääkida siis, kui kui on suures pildis kokkuleppele jõutud,» ütles ta.
Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Urmas Reinsalu oli oma kommentaarides mõnevõrra konkreetsem. Tema sõnul on Eesti jõudnud olukorda, kus tööturule siseneb vähem inimesi, kui sealt lahkub, ning nende muudatustega kooskõlas peab vähenema Eesti valitsussektori ametnike arv. Samuti tuleb ettevõtluse ja säästliku riigijuhtimise huvides koomale tõmmata regulatsioonide hulka, mis Eestis on tema sõnul liiga suur. «Me peame olema valmis selleks, et me teeme ära rohkem väiksema arvu inimestega,» lausus ta.
Haldusterritoriaalsest korraldusest rääkides ütles Reinsalu, et tänane omavalitsuskorraldus vajab muutusi ja muudatused seisavad ka ees. «Laual on meil erinevad alternatiivid, mida me kaalume, aga ühemõtteline ühine hoiak on: muutused halduskorralduses Eesti riigis on vajalikud,» ütles ta.
Rõivas lisas hiljem, et omavalitsuste puhul oodatakse paremat suutlikkust ja rohkem koostööd, samas ei tohi muudatused lõhkuda sidet kogukonnaga. Reformikava sõnastus vajab tema sõnul alles tööd. «Selge see, et ühtegi suurt asja ei tee nii, et arutad tund aega kahekümnekesi ja siis on plaan detailides valmis. Arutasime põhilähtekohti, mida me soovime suurendada, mida peaks vähendama, mida me tahame kokkuvõttes saavutada. Selles me jõudsime suhteliselt sarnaste arusaamadeni,» märkis ta.
Rääkides ametnike arvust, ütles ta, et kui on teada, et Eestis tööealiste inimeste hulk väheneb, siis oleks rumal seda fakti ignoreerida. Seetõttu peab ka avalikus teenistuses olevate inimeste arv vähenema sellega proportsionaalselt. «See tähendab sisuliste struktuursete reformide elluviimist, olgu selleks rohkemate e-teenuste kasutamine selleks, et vähem paberil avaldusi menetleda ja seeläbi toimub reaalne kokkuhoid isikkoosseisus, olgu selleks tugiteenuste konsolideerimine,» loetles ta ja lisas, et ideid oli laual päris palju.
Rõivas avaldas täna arutatu põhjal veendumust, et erakonnad suudavad kokku panna arvestatavate muudatuste paketi, mis ka väärib riigireformi nimetust. «Riigireformi all on nimetatud peaaegu kõiki asju, mida maailmas muutma peaks või mida üldse teha võiks Eesti elus. Me saime päris mitmes komponendis ühisarusaamale, kuidas avaliku sektori võimekust suurendada ja tõesti nii, et sellest Eesti ühiskonnale kasu oleks,» märkis ta.
Samas lisas ta, et muudatuste vajadusest rääkimine ei tähenda kõige seni tehtu eitamist. «Kindlasti me ei peaks võtma sellist hoiakut, et seni tehtu on kõik valesti. Vastupidi, Eesti on palju teinud nii ametisoleva valitsuse ajal, eelmiste valitsuste ajal, 1990. aastate algusest alates Eesti on teinud väga palju asju väga õigesti. Aga see ei tähenda, et ei saaks veel paremini, et me ei peaks otsima pidevalt võimalusi veel paremini asju teha,» selgitas Rõivas.
Vabaerakonna esimees Andres Herkel avaldas heameelt, et ka Reformierakond möönis tänastel kõnelustel, et see, millises seisus on haldusterritoriaalne korraldus aastakümneid olnud, vajab muutmist. «Mis puudutab riigireformi, siis mina kartsin alguses, et nii nagu neli erakonda seda elevanti kirjeldama hakkavad, need kirjeldused tulevad erinevamad, kui nad tänase arutelu lõpuks välja paistsid,» märkis ta.
Nelja erakonna esindajad alustasid täna pärastlõunal arutelu ka võimaluste üle, kuidas suurendada poliitilist konkurentsi. Herkeli sõnul on see arutelu aga alles liiga noor, et teha selgeid järeldusi. Sealhulgas jäi tema sõnul pooleli arutelu erakondade riigieelarvelise rahastamise vähendamise üle, mis on olnud Vabaerakonna üks nõudmistest.
Õhtul arutasid erakondade juhid erakondade rahastamise ja poliitilise konkurentsi üle. «Jõudsime mitmed teemad läbi arutada, kuid jätkame selle plokiga veel. Kui riigireformi saime valdavas osas läbi arutada, siis selles plokis jõudsime umbes 60 protsendi peale. Peame järgmisel nädalal jätkama,» rääkis Rõivas.
Peaministri sõnul on homme kõnelustel teemaks lastega perede toimetulek.