Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Väitlusblogi: viis müüti alkoholireklaami keelustamisest

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Kadri Lainas | FOTO: Erakogu
Kristin Parts | FOTO: Erakogu

Emori uuringu kohaselt toetab 80 protsenti elanikest alkoreklaami keelamist, kuid ometigi on võimuerakonnad selle vastu. Milliste müütidega seda põhjendatakse ja miks need ei kehti, kirjutavad Kadri Lainas ja Kristin Parts Eesti Väitlusseltsist.

1. «Alkoholireklaami keelamine on mõttetu, sest reklaam ei suurenda tarbimist, nende eesmärk on mõjutada brändieelistusi.»

Teadlaste uuringud näitavad, et teismelised ei joo mitte kõige odavamat alkoholi, vaid neid jooke, mida kõige rohkem reklaamitakse. See muidugi ei tähenda, et teismelised ise endale aru annaksid, kuivõrd mõjutatavad nad ilusate ja õnnelike inimestega alkoholireklaamidest tegelikult on.

2. «Alkoholireklaami keelamine tegeleks probleemiga valest otsast - alkoholitarbimine sõltub eeskujudest, mitte reklaamist.»

Grupp teadlaseid teadusajakirjas The Journal of Clinical Medicine kinnitavad oma uuringuga, et reklaam mõjutab noori alkoholi tarvitamisega varem alustama.

Samuti suurendab alkoholireklaam ka teiste ühiskonna gruppide tarbimist. Näiteks kui nõukogude aja lõppedes jõid Eesti naised üsna vähe alkoholi, siis vabas Eestis on naistele suunatud alkoholireklaami maht oluliselt kasvanud. Eesti naiste suremus maksatsirroosi on aastatel 1992-2008 tõusnud 0,5-lt 17,3-le 100 000 naise kohta, mis tähendab 35-kordset tõusu (Kaja Rahu ja Kersti Pärna 2010 aastal rahvusvahelises teadusajakirjas «Alcohol and Alcoholism» avaldatud uuringu andmetel).

Alkoholireklaam on Eestis alaealistele liigagi nähtav. Tänasel päeval ei tohi alkoholireklaame näidata televisioonis ja raadios kella 7-21. Kui aga kõrvutada seda noorte televisioonitarbimise harjumustega (Emori uuring «Alkoholireklaam teles ja noored» 2010), siis selle kohaselt on alaealiste populaarseim telerivaatamise vahemikus 19.30-23.

3. «Alkoholireklaami keelamine oleks vastuolus Euroopa Liidu õiguse sätetega.»

Euroopa Liit ei ütle, et alkoholi reklaami ei tohi keelata, kuid leiab, et peab säilima võrdsus kõikide siseriiklike tootjate hulgas. Samuti ei tohiks reklaamikeeld piirata teiste liikmesriikide tootjate sisenemist turule. Võtmeküsimus on tegelikult rahva tervis.

Alkohol põhjustab Eesti ühiskonnale rahaliselt mõõdetavat kahju kordades rohkem, kui alkoholiaktsiis katta jõuab. 2003. aastal Euroopa Komisjoni tellimusel valminud raporti «Alkohol Euroopas» andmetel laekus toona alkoholiaktsiisist riigikassadesse 25 miljardit eurot. Alkoholiga seotud kahjude kulud ulatusid 2003. aastal 270 miljardi euroni. Raport ei kajasta alkoholi poolt põhjustatud kahju, mis väljendub laste väärkohtlemises ja ebaterves kasvukeskkonnas, perevägivallas ja perekondade lagunemises ning teistes sotsiaalsetes ilmingutes.

Lisaks on Euroopa Liit viinud sisse reklaamipiirangud tubaka, retseptiravimite ning hasartmängude osas.

4. «Alkoholireklaami keelamine oleks ebaaus, sest välistootjatel tekiks eelis.»

Importtoodangu osakaal Eesti alkoholiturul on jätkuvalt madal. Tavareklaami ei ole ning ka internetikanalid (Google, YouTube, Facebook) austavad siseriiklikku õigust ning ei lase alkoholi reklaamida. Väliskanalites tõesti reklaam esineb, kuid valdav enamus Eesti inimesi vaatab kodumaiseid telekanaleid.

5. «Alkoholireklaami keelamine ei vii tulemuseni – tubakareklaami keeld pole tarbimist mõjutanud.»

Tubakas on üks parimaid näiteid sellest, kuidas aktiivne töö erinevate regulatsioonide näol on vähendanud tarbimist ning tarbimiskultuuri:

a) Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2012: igapäevasuitsetajaid on 26 protsenti, samas 1998. aastal, kui tubakareklaam keelati, oli sama näitaja 29,7 protsenti.

b) Kui vaadata ainult noori, siis 2012. aastal oli igapäevasuitsetajaid naiste hulgas 16,7 protsenti (1998 - 17,6 protsenti), meeste hulgas 27,1 protsenti (1998 - 41,6 protsenti).

Tagasi üles