Rõivas: oleme paljudes julgeoleku- ja kaitseküsimustes üsna üht meelt

Reformierakonna esimehe Taavi Rõivase sõnul jätkusid võimukõnelused täna julgeoleku- ja riigikaitseteemadega, kus neli erakonda olid paljudes küsimustes üht meelt.

Rõivas ütles kõneluste vaheajal ajakirjanikele, et erakonnad peavad väga oluliseks nii liitlassuhteid NATOga kui Eesti iseseisva riigikaitsevõimekuse arendamist. Tema sõnul oli täna juttu nii sellest, kuidas jätkata juba põhiseaduse muutmisega alanud riigikaitse juhtimise reformimist, kui ka sellest, kuidas liitlaste kohalolek jätkuks ja suureneks.

Rõivas märkis, et ehkki kaitseteemade arutelu tänaseks veel ei lõpetatud, on erakondade põhifookus sarnane ja paljusid asju nähakse üsna ühtmoodi.

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Urmas Reinsalu tõi ühistest seisukohtadest esile, et kaitsekulutused peavad moodustama vähemalt kaks protsenti SKTst ning liitlaste kohalolek Eestis peab olema püsiv. Muutunud julgeolekuolukorras tuleb tema sõnul uuendada julgeoleku keskseid alusdokumente ja rakendada laiapindse riigikaitse arengukava.

Tõsine arutelu toimus Reinsalu sõnul ka küsimuses, millised on poliitilised positsioonid suhetes liitlastega ja Eesti rahvusvaheliste julgeolekukohustuste täitmisel nii välismissioonidel kui NATO sõjaliste võimete ja kollektiivkaitse arendamisel. «Ma arvan, et see on üsna kõnekas. Vaevalt et kunagi varem erinevatel koalitsiooniläbirääkimistel on riigikaitse- ja julgeolekupoliitika peatükile, eriti ka rahvusvahelisele elemendile nii suurt tähelepanu pööratud,» ütles ta.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Sven Mikser kinnitas, et sõjalise julgeoleku teema on see, mille tõttu need neli erakonda küll tülli ega lahku ei lähe. «Loodetavasti ei lähe üldse, aga kui, siis kindlasti on erimeelsused suuremad nendel teemadel, mis järgmistel päevadel lauale tulevad,» lausus ta.

Ka Mikser tõi kokkulepetest esile, et riigikaitsele tuleb kulutada vähemalt kaks protsenti SKTst ning et lähenemine riigikaitsele on laiapindne. Samuti märkis ta, et kaks protsenti SKTst kasutatakse vastavalt NATO klassifikatsioonile sõjaliseks riigikaitseks, kaitsevõimet planeerides ja arendades lähtutakse ohuhinnangutest ja võetakse arvesse parimat kaitseväelist nõuannet ning luuakse reaalseid sõjalisi võimeid.

«Eestit saab kaitsta ainult selliste võimetega, mis on mehitatud, varustatud, varude ja logistikaga tagatud,» ütles Mikser ja avaldas veendumust, et erakondade ühisosa on piisav, et koalitsioonileppes kokku saada väga hea riigikaitsepeatükk.

Vabaerakonna esimees Andres Herkel kinnitas samuti, et julgeolekuteemades on parteidel ühisosa olemas. Samas on tema sõnul tegu mahukate küsimustega ning kui ajakava kohaselt pidanuks kõnelused jätkuma täna pärastlõunal juba sisejulgeoleku teemadega, siis tegelikult kujuneb läbirääkimiste tempo esialgu planeeritust aeglasemaks. Sisejulgeoleku küsimustes tekib erakondadel eriarvamusi juba natuke rohkem, ennustas ta.

Ka Rõivas nentis, et sõjalise riigikaitse ja julgeoleku põhiteemad loodeti täna paari-kolme tunniga klaariks saada, kuid kuna laua taga on arvestatav hulk kompetentsust ja palju häid mõtteid ka detailides, siis läheb nende teemadega kauem aega. «Seetõttu mingeid veksleid välja anda, mis päeval mis teemad täpselt, oleks natuke ennatlik,» ütles ta.

Rõivas kordas taas, et kõnelustega ei kavatseta venitada, kuid samas pole seatud ka eesmärki kõik väga ruttu kokku leppida või detailides lahtiseks jätta. «Pigem mulle meeldib see, kui me lepime ka vajadusel väga suurtes detailides kokku,» lausus ta.

Mikser ütles õhtul pärast tänast kõnelustevooru Postimehele, et täna jõuti julgeoleku- ja riigikaitseteemadega lõpusirgele. Ta märkis, et erakondade üksmeel oli suur, samas võttis selle sõnastamine aega, sest kohati mindi detailidesse. Homme keskenduvad erakonnad sisejulgeolekule ning seejärel, kui ajakava võimaldab, räägitakse majandus- ja maksuküsimustest.

«Ei oska öelda, kas erimeelsuste lahendamine võtab ilmtingimata kauem kui konsensuse sõnastamine, aga need on need valdkonnad, kus valimisplatvormide ja programmide erinevused on natuke suuremad kui julgeolekuteemadel,» ütles Mikser.

Kui inimeste sissetulekud ja majanduskasv on läbi arutatud, võetakse kõnelustel praeguste plaanide kohaselt kõne alla riigireform ja viimase laiema valdkonnana inimeste toimetulek. «Need on kõik kenasti järjekorras ja pärast seda tulevad juba kõik ülejäänud eluvaldkonnad,» ütles Rõivas täna pärastlõunal.