Kui täpselt ennustasid küsitlused valimistulemusi?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erakondade valimiskampaania kingitused.
Erakondade valimiskampaania kingitused. Foto: Erik Prozes / Postimees

Enne valimisi avaldasid nii Postimees kui ERR erakondade populaarsusreitinguid. Postimees uuris, kui palju need tegelikust tulemusest mööda panid ning miks.  

Reformierakonnale ennustasid nädal aega enne valimisi avaldatud uuringud palju madalamat edu. Sotsiaaldemokraatidele ja IRLile aga palju suuremat:

TNS Emor tegi prognoosi aga ka kolm päeva enne valimisi. Uuringuekspert Aivar Voog leidis, et üldiselt oli kattuvusprognoosi ja tegelikkuse vahel hea. «Erinevused enamike erakondade puhul on ühe-kahe protsendi piires – seega statistilise vea piires,» märkis ta.

Mõnevõrra suuremad erinevused  (kolm ja neli protsenti) on kahe erakonna -  Keskerakonna ja SDE puhul. «Prognoos sai tehtud peale eelhääletust ja kolm päeva enne valimispäeva. Selle aluseks olev uuring sai tehtud  eelhääletuse ajal, seega see ei võimaldanud arvestada erakondade viimaste päevade pingutust,» põhjendas ta.

«Keskerakond ja SDE võitlesid ainukestena ka tugevalt venekeelse sihtrühma pärast. Ja ainuke järeldus on see, et Keskerakond oli edukam võitluses selle sihtrühma pärast. Kuigi vahepeal (2014. aasta lõpus) hakkas SDE reiting venekeelsete hulgas kasvama, siis viimaste päevade kampaanias oli Keskerakond jällegi edukam ja suutis oma endise valijaskonna tagasi meelitada,» selgitas Voog.

Turu-uuringute AS uuringujuht Juhan Kivirähk rõhutas, et nende veebruari keskpaigas lõppenud küsitluse tulemused ei olnud valimisprognoos. «Kui on soovi teha küsitluste põhjal valimisprognoose, siis on ikkagi vaja imiteerida valimissituatsiooni ning küsida mitte lihtsalt erakondlikke eelistusi, vaid kasutada reaalseid valimisnimekirju. Turu-uuringute AS sellist küsitlust ei teinud,» põhjendas ta.

«Kõige täpsemalt ennustas valimistulemust kahtlemata Emori poolt vahetult enne valimisi tehtud küsitlus, mis avaldati laupäevases Postimehes. Miks? – Aga sellepärast, et selle uuringu eesmärk oligi valimistulemusi prognoosida. Toonitan veelkord, et Turu-uuringute AS-ilt ei ole nende valimiste eel valimisprognoosi tegemist tellitud ja me pole seda ka üritanud. Meie ülesandeks oli ja on ERR-i tellimusel igakuiselt erakondade üle-eestilise toetuse väljaselgitamine,» kordas ta.

«Küll tegime me sarnaselt Emoriga küsitluse ka veebipaneelil, mis andis mõnevõrra teistsuguseid tulemusi kui tavapärane elanikkonna küsitlus näost-näkku meetodil. Ilmselt ongi valimiseelsete prognooside tegemiseks vaja hakata kombineerima näost-näkku ja veebiküsitlust,» leidis Kivirähk.

«Ehkki näiteks nende vastajate seas, kes lubasid kindlasti valima minna, oli ka meie küsitluses Keskerakonna ja Reformierakonna toetus võrdne – vastavalt 25 ja 24 protsenti,» tõi Kivirähk esile. Kõigi vastajate peale tuli selle uuringu põhjal Keskerakonna toetuseks 27 ja Reformierakonna  omaks 22 protsenti.

«Kokkuvõttes võttis Keskerakond ikkagi oma tulemuse ära, kuid Reformierakond suutis kampaania lõpusirgel meelitada valijad enda poole. Olen veendunud, et selle tulemusel võisid ka osa IRLi ja SDE pooldajaid asuda viimasel hetkel Reformierakonna poolele – peaasi, et Savisaarest ei saaks uut peaministrit,» märkis Kivirähk.

Uus metoodika sai eluõiguse

Ka politoloog Alo Raun pidas arusaadavaks, et valijaküsitlus ei võrdu valimistulemusega. Tema sõnul ennustas Emor seekord valimistulemusi täpsemalt ning seega sai nende e-küsitlemise metoodika eluõiguse.

«Erinevalt Turu-uuringutest näitas Emor sel aastal stabiilselt Reformierakonna edumaad Keskerakonna ees, mis ka teostus. Nad suutsid ära näidata erakondade tegeliku populaarsusjärjestuse kõigi kuue sissesaaja ulatuses,» põhjendas Raun.

«Ka oldi kolme küsitluse keskmisena oluliselt täpsemad (optimistlikumad) Vabaerakonna ja EKRE tulemuse ennustamisel. Mäletan, et kui ma pärast esimest Emori gallupit, mis ennustas Vabaerakonna ja EKRE sissesaamist, kirjutasin, et tegu on tõsise hitihoiatusega, pidas suur hulk eksperte tõusuparteide eduprotsente veel eksituseks ning siunati muutunud metoodikat – ei tahetud uskuda Vabaerakonna sissesaamist ning ammugi mitte EKRE šansse. Aga - võta näpust!» märkis Raun.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles