IRL peab erakonnakaaslastega partei juhtimise ja tuleviku osas nõu lähiajal, aga selge on, et erakonna esimees kannab vastutust nii parematel kui ka raskematel hetkedel, ütles IRLi esimees Urmas Reinsalu.
Reinsalu: erakonna esimees vastutab ka rasketel aegadel
2. märts 2015, 12:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
IRLi tulemust - võrreldes senisega riigikogus 9 kohta vähem - ei saa vist küll nimetada teise sõnaga kui «krahh»?
Eks see meie tulemus jäi sellele tasemele, mida jaanuaris-veebruaris reitingud näitasid. Loomulikult oleksime tahtnud teha parema tulemuse. Saan öelda seda, et selle tulemusega ma ei saa rahul olla.
Millega IRL alt läks?
See analüüs seisab ees. Praegu tuleb keskenduda sellele, et valmistada ette meie fraktsioon järgmises riigikogu koosseisus meie vaateid kaitsma ja aateid järgima.
Analüütikud on väitnud, et esiteks jäi valijale arusaamatuks IRLi madalapalgaliste tulumaksuvabastus, teiseks suutmatus võtta kindel seisukoht kooseluseaduse osas.
Mis puudutab konkreetseid sõnumeid, siis ma arvan, et maksureformi sõnum oli oluline. See kõnetas paljusid inimesi. Kas valijate jaoks olid need küsimused lõppvaliku langetamisel kesksed? Tõenäoliselt mobiliseeris kõhklevaid valijaid Keskerakonna ja Reformierakonna vastandumine viimastel nädalatel rohkem, kui sisupoliitilised teemad. Mis puudutab kooseluseadust, siis tõsi on see, et me ei võtnud seda oma programmis keskseks küsimuseks. Aga meie erakonna seisukoht ei olnud küll kuskil varjatud, kes asjast vähegi huvitus.
Te ei jäänud liiga umbmääraseks?
Erakonna positsioon ja see, kuidas me seaduse menetlemisel käitusime, oli ju üsna ühene. Niisugused individuaalseid väärtusküsimused ongi väga palju inimeste endi arusaamades ja tõekspidamistes kinni. Ma siin ei näe küll mingit vastuolu.
Kadri Simson (KE) ütles Postimehe otsestuudios, et IRList on nende valimiste järel saanud vana Res Publica, kunagine Isamaaliidu toetus on aga lahkunud Andres Herkeli Vabaerakonda. On see nii?
Ei, ma arvan, et ei ole. Eks Eestis on valijate käitumine selline, et inimesed langetavad oma otsuse konkreetsel hetkel. Ühelgi erakonnal ei ole hääled garanteeritud. Reaalsus on tõesti selline, et mitmed vana Isamaaliidu taustaga inimesed on Vabaerakonnas aktiivsed, aga IRL on Isamaaliidu järglane, kaitseb ja jääb kaitsma seda isamaalist poliitikat.
Kas täna võib öelda, et IRLi hiljutised uued liitujad ikkagi ei õigustanud end? Näiteks Maire Aunaste, Kalle Muuli, Anvar Samost...
Mul on väga hea meel, et nii palju uusi inimesi poliitikasse juurde tuli - uut verd poliitikasse on vaja. See, kas need tulemused oleksid olnud võinud olla teistsugused... Eks see üldine erakonna positsioon, et meil tõusumomenti piisavalt ei tekkinud, mõjutas ka kandidaatide tulemusi. Need olid rasked valimised, mis puudutas juurdetulijaid ja uusi erakondi. Meie inimesed said ristsed kätte ja ma väga loodan, et nad edaspidi meie vaateid kaitsevad ja on meie rivis ärksad.
Kas Teie või Juhan Parts võtate valimistulemuse eest vastutuse ja kui jah, siis kuidas?
Erakonna esimees vastutab alati kogu erakonna eest. Tähtsam on praegu analüüsida seda poliitilist olukorda, mis on välja kujunenud eile, kui valijad kõnelesid ja poliitikud pidid kuulama. Eks me erakonnakaaslastega peame nõu, aga selge on, et erakonna esimees kannab vastutust erakonna eest nii parematel kui ka raskematel hetkedel.
Kas näete koalitsioonikombinatsiooni, mille puhul oleks ka IRLil võimalus valitsusse pääseda?
Võib olla „pääsemine“ on psühholoogiliselt vale sõna. Ma usun, et koalitsioone ei moodustata iga hinna eest ühegi erakonna poolt. Praegu on initsiatiiv Reformierakonnal, kellele eeldatavalt president teeb ettepaneku läbirääkimisi alustada.
Millised IRLi ja Reformierakonna suhted praegu üldse on? Kampaania ja opositsiooniperioodi jooksul olete üksteise kohta väga palju karme sõnu öelnud ja on raske uskuda, et Reformierakond tahaks teiega tegemist teha.
Ma ütlen nõnda, et eks inimlikku emotsiooni on loomulikult olnud, aga ma usun, et kõik professionaalsed erakonnad panevad esiplaanile ikkagi oma programmide elluviimise. Valesti teevad need poliitikud, kes alustavad asjade kokkupanemist suhete pinnalt.
Mis muutub Eesti riigi valitsemises nüüd, kui Toompeal on kuus erakonda?
Mehaaniliselt tähendab see, et parlamendidebattides ja olulistes poliitilistes küsimustes on vaatenurki rohkem. Kas see tähendab kergemat võimalust jõuda ühistele arusaamadele? Ta mingitel juhtudel võib muuta seda keerulisemaks, aga ma arvan, et esindusdemokraatia debatt on kindlasti värvilisem ja see on positiivne nähtus. Dramaatilist revolutsiooni see endaga kaasa ei too.