Vabaerakond sai kindlustunde kell üheksa

Anneli Ammas
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vabaerakonna valimispidu Kamahouse'is
Vabaerakonna valimispidu Kamahouse'is Foto: Martin Ilustrumm

Vabaerakond oli juba kell kaheksa ummistanud Tallinna populaarse Kamahouse’i kohviku. Väikese, neil valimistel ainukese uue erakonna liikmed tunnistasid justkui ühest suust, et on isegi üllatunud, kuidas Eesti inimesed neid on vastu võtnud.

Esimeste tulemuste põhjal supertulemust tegev vabakonna aktivist Artur Talvik lausus, et alles sügisel ütlesid tema tuttavad, kuuldes, et mees on uue erakonnaga liitunud, et see on küll vale samm.

Kui aga väike, veidi üle 600 liikmega erakond täisnimekirja kokku sai, andis see esimese signaali, et Vabaerakonnal on lootus. «Teine lootushetk oli, kui tulid esimesed uuringutulemused, mis meile künnise ületamist ennustasid,» lisas Talvik. Kella üheksa ajal oli Harju- ja Raplamaal kandideerinud Talvikul juba üle 4000 hääle käes ja ta oli selleks hetkeks peaminister Taavi Rõivase kõrval suuremate häälevõtjate seas.

«Need hääled, mis meile antakse, on avansi peale saadud ja see tekitab hirmu, et kuidas me seda avanssi õigustada suudame,» lausus Vabaerakonna üks väärikamaid kandidaate, põhiseaduse isaks nimetatud Jüri Adams. Esimest korda kandideeris Adams riigikokku 1992. aastal ERSP nimekirjas ja hiljem juba Isamaaliidu liikmena. «Nüüd on olnud 12 aastat pausi,» ütles Adams, kes oli üks neist, kes mõni aasta tagasi IRList lahkus, kui Res Publica oli suuresti Isamaaliidu üle võtnud.

Valimispeo rõõmsa ootuseärevuse sees rääkisid kandidaadid üksteisele, kellest paljud esimest korda kandideerisid, nädalaid kestnud tööst – aega ja isiklikku raha säästmata. Vabaerakonna kampaaniajuht Külliki Kübarsepp tunnistas, et magada on ta hoolimata suurele pingele siiski suutnud, kuid isegi eile hommikul tuli varakult tööle hakata.

Uuseestlane – nii on ta end ise nimetanud – Sergei Metlev kandideeris Nõmmel ja Mustamäel. «Kolmandiku Nõmmest olen läbi käinud,» oli ta rõõmus.

Mustamäel, kus ta ise elab ja kus ligi pooled elanikud on venekeelsed, sai ta kampaania ajal vaid ühe negatiivse kogemuse. «Panime oma telki üles ja ligi astus härra, kes küsis, kas oleme Keskerakonnast. Kui ütlesin, et ei, teatas ta, et ju olete siis Reformierakonnast. Selgitasin, et me oleme Vabaerakonnast, aga ta lõi seepeale käega ja teatas, et ükskord ripute kõik nagunii laternapostide otsas,» kirjeldas Metlev. «Aga selle ühe kogemuse põhjal ei saa üldistusi teha – teised venekeelsed olid uue erakonna suhtes rõõmsalt üllatunud,» lisas ta.

«Rääkisin inimestega alati nii eesti kui vene keeles ja tõlkisin oma juttu alati täpselt – nii eesti- kui venekeelsetega tuleb rääkida ühtede sõnadega, mitte teistele teistsugust juttu kõnelda,» lausus Metlev.

Kella poole kümneks oli Vabaerakonnal selge, et valimiskünnis on ületatud – küsimus oli vaid, kui mitu kohta saadakse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles