Viies küsimus: milliseid muudatusi vajab õppeasutuste rahastamissüsteem?

Karin Kangro
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Postimees koostöös Eesti Õpilasesinduste Liiduga palus kõigilt täisnimekirjaga valimistel osalevatelt erakondadelt vastust küsimusele, milliseid muudatusi vajaks õppeasutuste rahastamissüsteem.

Reformierakond (Lauri Luik ja Paul-Eerik Rummo): Reformierakond peab loomulikuks, et igale lapsele on tagatud võimalus käia kodulähedases algkoolis, tugeva ühtsushariduse põhimõttel tegutsevas põhikoolis ning valikuid pakkuvas konkurentsivõimelises gümnaasiumis. Koolide riigi- ja kohalike omavalitsuste poolsel rahastamisel peab olema tagatud võrdne kohtlemine, olenemata kooli õppekeelest või omandivormist. Omavalitsustele on antud võimalus väikestesse maakoolidesse rohkem panustada, et kodulähedane põhikooliharidus oleks tugeval tasemel.

Demograafiliste trendide tõttu on muudatuste vajadus koolivõrgus enesestmõistetav, eriti mis puudutab gümnaasiumitasandit. Eelseisval valitsemisperioodil töötame koostöös omavalitsuste ja vabaühendustega välja täpse kava optimaalse koolivõrgu väljakujundamiseks.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond (Jevgeni Ossinovski): Riigigümnaasiumide rajamisega jätkame suurema vastutuse võtmist gümnaasiumihariduse eest. Kindlasti peaks rahastusmudel tagama kodulähedase põhikooli. Kutsehariduses peame liikuma pearahapõhiselt rahastamiselt üle õppekavapõhisele rahastamisele, mis lähtub õppekavade reaalsest maksumusest. Sealhulgas peab rahastus arvestama ka erinevate valdkondade kutseõpetajate erinevaid palgaootusi.

Kõrg- ja kutsehariduse kättesaadavuse parandamiseks maakonnakeskustes võiks luua piirkondlike haridus- ja kompetentsikeskuste võrgustiku, mis peaks olema ühenduslüliks riigigümnaasiumide, kutsekoolide ja ülikoolide vahel.

Isamaa ja Res Publica Liit (Jaak Aaviksoo): Tuleks teha haldusreform, et iga koolipidajal oleksid piisavad rahalised vahendid kooli pidamiseks. Raha ei tohiks eraldada mitte koolide, klasside ja töökohade ülalpidamiseks, vaid heade õpitulemuste saavutamiseks. Olulisim on suurendada õpetajate palka eelkõige muude hariduskulude arvelt, mis Eestis on palju suuremad kui teistes riikides.

Vabaerakond (Heiki Krips): Tuleb saavutada, et õpetajate palgavahendite jaotuspõhimõtted seaksid kõik koolid võrdsesse seisu. Õpetaja palk peab olema ühesugune kõikjal, mitte sõltuma näiteks sellest, kas tegu on maakooli või linnakooliga. Probleemsete lasteaialaste ja algkooliõpilaste arendamiseks-õpetamiseks tuleb luua riiklikult rahastatud programmid. Tuleb eraldada riiklikult vahendid klassijuhataja töö tasustamiseks: tuntav palgalisa ning lisatasu tema vastutuse suurendamiseks sõbraliku, õppimist ja arengut väärtustava klassikollektiivi loomise eest.

Ülikoolide rahastussüsteem tuleb seada diskussiooni objektiks. Õppejõudude ja teadurite palgad on nende kvalifikatsiooni arvestades lubamatult madalad. Sellise olukorra jätkumine annab valusasti tunda viie kuni kümne aasta pärast. Näiteks kui õpetajakoolituse õppejõud saab väiksemat palka, kui seda on Eesti keskmine õpetaja palk, siis ei motiveeri see õpetajakoolituse valdkonna arengut.

Konservatiivne Rahvaerakond (Imre Mürk): Praegune koolide rahastamissüsteem on suunatud mastaabiefekti ja efektiivsuse tagaajamisele ning viib vaikselt, aga järjekindlalt väikekoolide sulgemiseni. Kahjuks on koolide rahastamise loogikast välja rebitud regionaalpoliitiline mõõde ning see süvendab veelgi Eesti väikelinnade ja maapiirkondade hääbumist.

Leian, et kindlasti on tarvis leida lisaraha väiksematele omavalitsustele, et nad saaksid toetada põhikooli tasemel õppimise mõnusamaks ja kättesaadavamaks tegemist kohapeal, et nad saaksid näiteks maksta maakooli õpetajale väärikat palka ka väiksema koormuse korral. Eraldi palgalisa tuleb leida ka noortele õpetajatele, kes on valmis minema õpetama Ida-Virumaale.

Praegune koolide rahastussüsteem ei arvesta asjaoluga, et väiksematel omavalitsustel on (võrreldes suuremate omavalitsustega) vaja teha haridussüsteemile suhteliselt suuremaid kulutusi, et hoida kohaliku elu südant – põhikoole ja häid õpetajaid.

Teiseks tuleb õpperahastussüsteemi leida lisaraha vähemalt ühe tasuta huvihariduse koha võimaldamiseks igale noorele. Riik on viinud huvihariduse rahastamise kohaliku omavalitsuse õlgadele, samas raha selleks pole omavalitsustele eraldatud. Praeguse alarahastatuse juures ei suuda kohalikud omavalitsused teha huviharidust (näiteks muusikakooli) kättesaadavaks väiksema sissetulekuga peredes elavatele lastele.

Kolmandaks, vaja on vähendada karme ja kõrgeid nõudmisi, mis ajavad kooli pidamise kalliks. Paljud koolid lähevad kinni, sest ei suuda täita euronõudeid, mis tegelikult koolile suurt midagi ei anna, eriti, kui tegu väikse kooliga.

Kokku esitas Postimees koostöös Eesti Õpilasesinduste Liiduga erakondadele viis küsimust: kuidas suhtuvad nad valimisea langetamisse, mida tuleks teha, et vähendada koolivägivalda, mida teha, et suurendada õpilaste koolirõõmu, kas ja milliseid muutusi tuleks teha õppurite tugiteenuste ja sotsiaalsete garantiide süsteemis ning kas ja milliseid muutusi vajab õppeasutuste rahastussüsteem. Ainsana jättis küsimustele vastamata Keskerakond.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles