Postimees koostöös Eesti Õpilasesinduste Liiduga palus kõigilt täisnimekirjaga valimistel osalevatelt erakondadelt vastust küsimusele, milliseid muutusi tuleks teha õppurite tugiteenuste ja sotsiaalsete garantiide süsteemis.
Neljas küsimus: kas õppurite tugiteenuste süsteem vajab muudatusi?
28. veebruar 2015, 09:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reformierakond (Lauri Luik ja Paul-Eerik Rummo): Sotsiaalsed garantiid on koolilastel tagatud ning näiteks koolilõuna toetus on laienenud ka gümnaasiumastmesse. Panustama peaks sellesse, et koolide tugipersonali rahastamine oleks stabiilsem. Kuna kõigis koolides, eriti väiksemates, ei pruugi olla võimetekohane ega ratsionaalne «oma» logopeedi, sotsiaalpedagoogi ja psühholoogi olemasolu, siis on abiks Rajaleidja võrgustik ning värske seadusemuudatus, mis lubab omavalitsustel investeeringutoetusi kasutada ka koolidesse tugipersonali palkamiseks. Otsime tugipersonali teenuste paremaks kättesaadavuseks lisavõimalusi.
Üliõpilaste sotsiaalsete garantiide süsteemis on muudatused suhteliselt värskelt tehtud: nii-öelda tasuta kõrgharidus peaks kaasa aitama kõrghariduse kättesaadavusele ning vajaduspõhine õppetoetuste süsteem tagama abivajajatele täiendava toe, väga tublisid aitab stipendiumisüsteem. Süsteem on käima läinud, aga ajaga kaasas käimine ning paindlike lahenduste loomine vajaduspõhiste toetuste jagamiseks on jätkuvalt tähtis.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond (Jevgeni Ossinovski): Arvestades, et umbes 17 protsendil üldhariduskooli õpilastest on Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel märgitud erineva tunnusega hariduslik erivajadus ja neist suurem osa õpib üldhariduskooli tavaklassis, pean oluliseks suurendada riigi vastutust hariduslike erivajadustega lastele vajalike tugisüsteemide loomisel. Üheks selliseks toeks oleks õpetaja abi ametikoha loomine koolides. Olen selle poolt, et õpetajahariduse kõrgkooliprogrammidesse lisatakse moodul hariduslike erivajadustega õpilaste vajaduste arvestamiseks tavakoolis.
Riigigümnaasiumide õpilastele on loodud väga head sotsiaalsed garantiid nii transpordi, majutuse kui ka tasuta koolitoidu näol. Täiendamist vajab kutseõppurite õpi- ja sotsiaalse toe süsteem.
Isamaa ja Res Publica Liit (Jaak Aaviksoo): Palju parem peaks olema karjäärinõustamise süsteem, et leida igale õpilasele temale sobivaid erialavalikuid. Teisele kohale asetaksin erivajadustega õpilaste tugisüsteemid, sealhulgas ka andekate laste märkamise ja toetamise nende huvide väljaarendamisel.
Vabaerakond (Heiki Krips): Uuringutes on leitud, et meil ei jõua 12–14 protsenti noortest põhiharidusest kaugemale või ei saavuta isegi seda. Suur on väljalangevus kutsekoolidest ja kõrgkoolidest. Tuleb luua-taastada koolides riigi poolt finantseeritav igale õpilasele kättesaadav tugisüsteem (abiõpetaja, koolipsühholoog, sotsiaalpedagoog).
Konservatiivne Rahvaerakond (Imre Mürk): Õpilastele, kes vajavad sotsiaalkaitset, on loomulikult vajalik see tagada, sest kindlasti ei tule näiteks tühja kõhuga õppimisest midagi välja. Esiteks on selleks tarvis parandada praegust sotsiaalkaitse vajadusi tuvastavat kontrollsüsteemi. Abivajajad tuleb õigeaegselt üles leida ja neid aidata. Praegu on probleem tihtipeale selles, et abivajajaid ei leita üles. Eriti teravalt on see probleem esile kerkinud Eesti äärealadel, maapiirkondades.
Kokku esitas Postimees koostöös Eesti Õpilasesinduste Liiduga erakondadele viis küsimust: kuidas suhtuvad nad valimisea langetamisse, mida tuleks teha, et vähendada koolivägivalda, mida teha, et suurendada õpilaste koolirõõmu, kas ja milliseid muutusi tuleks teha õppurite tugiteenuste ja sotsiaalsete garantiide süsteemis ning kas ja milliseid muutusi vajab õppeasutuste rahastussüsteem. Ainsana jättis küsimustele vastamata Keskerakond.