Kolmas küsimus: mida tuleks teha koolirõõmu suurendamiseks?

Karin Kangro
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Postimees koostöös Eesti Õpilasesinduste Liiduga palus kõigilt täisnimekirjaga valimistel osalevatelt erakondadelt vastust küsimusele, mida tuleks teha, et suurendada õpilaste koolirõõmu.

Reformierakond (Lauri Luik ja Paul-Eerik Rummo): Koolirõõmu vähendab see, et õppekavad on ülepaisutatud ning koolipäevad pikad. Lahenduseks on õppekavade muutmine senisest paindlikumaks, õppeainete omavaheline lõimimine ja igapäevaeluga sidumine ning rohkemate valikainete loomine.

Soovime vähendada gümnaasiumis kohustuslike kursuste arvu 96-lt 75-ni, andes õpilastele suurema valikuvõimaluse ning võimaldades pühenduda enda jaoks huvitavale ainevaldkonnale. Ka põhikooli õppekava peaks olema valikuterohkem. Mida rohkem on noorel inimesel võimalik õppekavasse valida aineid, mis teda huvitavad, seda lahedam ja ergutavam on ka õppeprotsess. Kindlasti tuleks luua koolides rohkem võimalusi huvitegevuseks.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond (Jevgeni Ossinovski): Eestis on hariduslik diskussioon siiani eeskätt keskendunud sellele, mida koolis õpetatakse – räägitakse riigieksamite tulemustest, õpikute raskusest, klasside suurusest ning koolimajade asukohast. Palju vähem kõneldakse sellest, kuidas õpetada lapsi nii, et neist saaksid täisväärtuslikud, kriitilise mõtlemisega, oma teadmisi praktilises elus kasutada oskavaid ühiskonnaliikmeid.

Leian, et haridus peab muutuma senisest oluliselt praktilisemaks ning haakuma noore inimese reaalse elukogemusega väljaspool kooli. Õppimine saab olla huvitav ainult juhul, kui õpilased mõistavad koolis õpetatu ja praktilise elu vahelist seost. Kui kool on huvitav, siis tunnevad ka õpilased õppimisest rõõmu. Lisaks õpilastele peavad koolirõõmu tundma ka kooliõpetajad. Peame ühiskonnana oluliselt rohkem väärtustama õpetajatööd. Head õpilased ja lapsevanemad, tunnustage õpetajat selle erakordse töö eest, mida nad meie kõigi heaks teevad.

Isamaa ja Res Publica Liit (Jaak Aaviksoo): Kool peab olema huvitav. Selleks käivitasin haridusministrina Huvitava Kooli liikumise.

Vabaerakond (Heiki Krips): Tuleb vähendada niinimetatud kooliväsimust. Õpilastel peab jääma vaba aega ka huvitegevusteks. Liialt suurt kodutööde mahtu tuleb vähendada tunnis parema omandamise arvelt. Sisulist arusaamist ja õpitu reaalse eluga sidumist tuleb õpetamisel eelistada niinimetatud tuupimistüüpi õpetamisele.

Kool ei tohiks olla igav või ebameeldiv. Tuleb seada eesmärgiks suurendada õpetajate püüdu õpetada ainet huvitavalt. Tuleb püüda selle poole, et õpetajad oleksid enam motiveerivad ja vähem sundivad. Sundimine tapab koolirõõmu. Selle saavutamiseks tuleb täienduskoolituses ja ülikoolide tasemeõppes õpetada motiveerivat suhtlemist. Tuleb arendada õpetajate vaheliste koostöövõrgustike kasutamist uute metoodikate omandamisel ja levitamisel.

Viimaste aastakümnete teadusuuringud ütlevad, et õpilase õpimotivatsioon ja koolirahulolu on tugevalt seotud õpetaja ja õpilaste vaheliste vastastikuste positiivsete suhetega. Need suhted ei tulene mitte õpetajapoolsest järeleandlikkusest, vaid eelkõige õpetajapoolsest hoolivast hoiakust iga õpilase suhtes, mis peab ka õpetaja suhtlemises välja paistma. Kui õpilased klassis tajuvad, et õpetaja on kuri, siis on tegu kas õpetaja puuduliku suhtlemisoskusega või ei sobi see õpetaja oma isiksuseomaduste tõttu kooli.

Koolirõõmu aitab luua ka õppetöö selline korraldus koolis, kus arvestatakse õpilaste individuaalsete iseärasustega ja tunnustatakse õpilaste arengut, mitte ainult tipptulemusi.

Tuleb seada eesmärgiks saavutada positiivne koolikliima igas koolis. Koolikliima mõiste haarab endasse koolis valitsevad väärtused, uskumused, kokkukuuluvustunde ja kujutab endast õpilaste ja õpetajate subjektiivset tunnetust koolist kui meeldivast versus ebameeldivast kohast, kus õppida, töötada. Positiivse koolikliima saavutamisele peab olema suunatud kogu õpetajate kollektiiv eesotsas koolijuhtidega. Iga kooli juhini tuleb viia teadmine, et autokraatlik juhtimine, nii koolis tervikuna kui klassiruumis, on positiivse koolikliima tekke suurim takistus.

Konservatiivne Rahvaerakond (Imre Mürk): Esiteks tuleb usaldada õpetajaid ning tuua ainekavadesse rohkem paindlikkust, praegu on need kõvasti üle paisutatud, ning teiseks minna koolides üle kujundava hindamise meetodile. Usun, et igas lapses on peidus potentsiaal olla tark, ilus, puhas, julge, abivalmis, hooliv, hea, töökas, aus ja  õiglane. Haridussüsteem peab olema üles ehitatud viisil, mis toetaks noores inimeses nende vooruste väljakujunemist.

Esmajärjekorras on koolirõõmu eelduseks koolis valitsev vaimne õhkkond. See kõik algab kooli juhtkonna ja õpetajate tööstiilist ja käitumisest. Eelkõige peavad alusväärtuste kandjaks ja eeskujuks olema õpetajad ise. Ka hindamine võib olla õpilase jaoks vägivaldne ning võtta õpilastelt koolirõõmu. Minu meelest tuleks hinnete asemel keskenduda lapse individuaalsele arengule: kus ta oli eile ning milline on tema arengu hetkeseis praegu.

Rõõmupakkuva elu loomiseks, elu mõtestamiseks ning heade suhete kujundamiseks on noortel vaja õppida tundma iseennast, saavutada mõnus elutunne. Seejuures on muidugi oluline, et kõik inimesed, kes neid ümbritsevad, püüaks olla tolerantsemad ja üksteisest rohkem hoolida. Kooli üks eesmärke peaks olema hea inimese kujundamine.

Kokku esitas Postimees koostöös Eesti Õpilasesinduste Liiduga erakondadele viis küsimust: kuidas suhtuvad nad valimisea langetamisse, mida tuleks teha, et vähendada koolivägivalda, mida teha, et suurendada õpilaste koolirõõmu, kas ja milliseid muutusi tuleks teha õppurite tugiteenuste ja sotsiaalsete garantiide süsteemis ning kas ja milliseid muutusi vajab õppeasutuste rahastussüsteem. Ainsana jättis küsimustele vastamata Keskerakond.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles