Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Emori värskeim uuring: Reform tõuseb, EKRE langeb

Lisatud toetusnumbrid!

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Sander Ilvest

Suurim võimupartei Reformierakond on suutnud eelnevatel kuudel langema kippunud reitingut sel nädalal taas tõsta ja riigikogu hakkavad nad jagama viie konkurendiga.

Uuringufirma TNS Emori uuringuekspert Aivar Voog tõdes, et peaministripartei tõusu aluseks olid erakonna kunagised toetajad, kes viimasel nädalal on jällegi liitunud oravapartei toetajatega ehk otsustasid harjumuspärasema variandi kasuks.

«Tulemustest ei saa järeldada, et Reformierakonna tõus on tingitud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) langusest. Lihtsalt EKRE toetus hajus erinevate erakondade vahel ning ka Reformierakonna tõus tuli eelnevalt teiste erakondade eelistajate arvelt,» selgitas ta, lisades, et kindlasti olid ka Reformierakonnal kui peaministriparteil paremad võimalused Eesti Vabariigi 97. aastapäeval meedias silma paista.

EKRE on võrreldes eelmise perioodiga mõned protsendipunktid toetust kaotanud. Konservatiivide tähed ehk isa ja poeg Mart ja Martin Helme kandideerivad vastavalt Pärnumaal ja Tallinnas Nõmmel-Mustamäel, kus valimisaktiivsus on tavapäraselt suur.

«EKRE-l on üle Eesti kõige ebaühtlasem toetus, seega sõltub nende saatus lõplikust valimisaktiivsusest. Kas aga sellest piisab, et üle künnise tulla? Soodsatel tingimustel pääseb suure tõenäosusega ka EKRE riigikokku,» ennustas Voog. Tema sõnul on teisel uuel tulijal, Vabaerakonnal üle Eesti palju ühtlasem toetus.

Üldiselt on kõige stabiilsema eelistusega Keskerakonna ja Reformierakonna toetajad, kahel uuringuperioodil (veebruar vs jaanuar) tegi sarnase valiku üle 90 protsendi nende toetajatest, aga näiteks Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) puhul oli see protsent ligikaudu 60. Üldse oli tulemus sama 75 protsendil juhtudest, seega iga neljas esimesele küsitlusperioodile vastanutest muutis teisel küsitlusperioodil oma eelistust.

«See ebastabiilne osa – 25 protsenti – valimisealistest kodanikest on avatud mitmele erakonnale, ehk nende jaoks on mitmed erinevad alternatiivid samaväärsed ning hetkevalik sõltub pigem sellest, milline samaväärsetest erakondadest on jätnud positiivsema mulje vahetult küsitlusele eelnenud perioodil, või on valik pigem juhuslik,» tõdes Voog.

TNS Emor korraldas alates selle nädala esmaspäevast veebis uuringu, kus küsisid 1116 valimisealiselt kodanikult, kas nad on valimas käinud. Jaatava vastuse korral uuriti, kelle poolt nad hääletasid, ja nendelt, kes ei olnud veel käinud, küsiti, kelle poolt nad kavatsevad hääletada. Kõikidest küsitletutest oli 567 respondenti, kes osalesid ka eelmisel küsitlusperioodil (veebruari keskpaigas). Prognoosi aluseks on kalkulatsioonid, mis võrdlesid muutusi inimeste eelistustes võrreldes eelmise küsitlusperioodiga.

Osaliselt pärast eelhääletust koos valimiskavatsusega, kes ei ole veel käinud valimas: 23-26.02.2015

Konkreetse kandidaadi nime valiku alusel - veebruari keskel, 11.-18.02.2015

Eesti Reformierakond

26.3%

22.8%

Eesti Keskerakond

21.5%

21.6%

Sotsiaaldemokraatlik Erakond

19.4%

19.7%

Erakond Isamaa ja Res Publica Liit

15.8%

15.8%

Eesti Vabaerakond

9.7%

8.8%

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

6%

9.1%

Muud

1.3%

2.2%

Allikas: TNS Emor

Tagasi üles