Eksperdid: populism ei ole üdini halb

Karin Kangro
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erkki Bahovski, Annika Uudelepp ja Erkki Karo.
Erkki Bahovski, Annika Uudelepp ja Erkki Karo. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski, Praxise juhatuse esimees Annika Uudelepp ja Tallinna Tehnikaülikooli teadur Erkki Karo rääkisid täna, et populismil on palju erinevaid nägusid ning kuigi avalikus arutelus tajutakse seda pigem negatiivselt, ei ole populism üdini halb.

Foto: Tairo Lutter

Bahovski märkis rahvusraamatukogus toimunud arutelul «Populism – näoga rahva poole või näotused rahvale?», et väike annus populismi pole kunagi paha ning küsimus on proportsioonides.

Tema sõnul pole mõeldav, et kõik valijad võtaksid valiku tegemisel aluseks erakondade valimisprogrammid, millest igaüks on peaaegu sada lehekülge pikk. Nii taandub valijatele meeldimine sageli vaid põhisõnumitele ja selles pole tema sõnul midagi imelikku.

Arutelul osalenud eksperdid nentisid, et populismile on selget definitsiooni väga raske anda. Bahovski hinnangul on põhiline näitaja see, kas või kui palju lahknevad valimiste eel antud lubadused sellest, mida hiljem võimul olles tehakse. «On ka näiteid, kus inimene on tulnud võimule väga populistlikke lubadusi kasutades, aga võimul olles on ta käitunud riigimehena,» ütles ta.

Uudelepp märkis, et kõige enam peetakse populistlikuks lubadusi või loosungeid, mis räägivad rahva nimel ning eiravad olemasolevat poliitilist või majanduslikku süsteemi, võimalusi või väärtusi. Samuti võib tema sõnul populistlikuks pidada retoorikat, mis rõhutab konflikti ühiskonnas, vastandades «meid» ja «neid» ehk rahvast ja võimulolijaid või mõnd kindlat ühiskonnagruppi.

Foto: Tairo Lutter / Postimees

Populismi eri nägudest rääkides ütles Uudelepp, et see võib tähendada nii teostamatute lubaduste andmist kui keeruka probleemi ülelihtsustamist, emotsionaalseid ja vastandumist sisaldavaid üleskutseid või loosungeid, mille sisu võib jääda ebaselgeks, ning ka kriisinarratiivi rõhutamist. Mõned teoreetikud on nimetanud populismi tema sõnul ka õõnsaks ideoloogiaks, seostades seda ühele teemale spetsialiseerunud liikumistega.

Eksperdid olid üht meelt ka selles, et tohutut populismiuputust Eestis ei ole, ning lõppeva valimiskampaaniagi hindasid nad pigem sisukaks. Uudelepa sõnul võib loosungites populismitunnuseid küll leida, kuid samal ajal on poliitikud suutnud nende sisu piisava põhjalikkusega lahti seletada.

«Nii ajakirjanikud kui erakonnad on teinud suuri pingutusi ja ka asjad, mis sõnastuslikult ei kukkunud kõige paremini välja, on lahti räägitud, nii et need ei mõjugi võib-olla enam populistlikult,» märkis Uudelepp ja lisas, et valijate ja ajakirjanike nõudlikkus ongi parim viis, et populismile vastu seista.

Foto: Tairo Lutter / Postimees

Karo leidis samuti, et avalik huvi ja arutelu, mis läheb süvitsi väidete sisusse, on populismi ohjeldamiseks peamine viis. Samal ajal on mingi annus populismi tema sõnul vajalik, et tuua süsteemi muudatusi. «Muutuste sissetoomine poliitilisse süsteemi saab käia läbi nutika vastandumise. See on nutikas, positiivne populism,» lausus ta.

Riigikogu valimiste kampaania kõige populistlikumaks lubaduseks hindas arutelu korraldaja, raamatu «Populismist» autor Ivo Rull Keskerakonna 1000-eurose alampalga ideed. Rull nimetas seda näiteks alasti populismist, kus pakutakse valijatele kala, röövides neilt samal ajal õnged.

Uudelepp nõustus, et Keskerakonna alampalga lubadus on populistlik mitmes mõttes. Tema sõnul on tegu lubadusega, kus on keerulist probleemi üle lihtsustatud ja teisalt eiratud majanduse üldist loogikat. Samuti on sellel tema sõnul tugev häälte toomise potentsiaal: lubatakse palju raha kohe kätte.

Foto: Tairo Lutter / Postimees
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles