Riigikogu täiskogu pidas täna praeguse koosseisu eelviimase korralise istungi, mille algul võeti kahe tunniga vastu 32 õigusakti.
Lõpuspurt: riigikogu võttis kahe tunniga vastu 32 õigusakti
18. veebruar 2015, 12:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Istungipäev algas kell 13 infotunniga, kus saadikud esitasid peaminister Taavi Rõivasele, majandus- ja taristuminister Urve Palole ja rahandusminister Maris Laurile küsimusi.
Istungil võttis riigikogu esimesena vastu seadusemuudatused, mis annavad kohtule võimaluse peatada elatisrahavõlgniku jahipidamisõiguse, mootorsõiduki, väikelaeva ja jeti juhtimisõiguse ning kalastuskaardi, relvaloa ja relva soetamisloa kehtivuse. Need õigused saab peatada, kui võlgnik jätab mõjuva põhjuseta maksmata vähemalt kolme kuu elatise, mida täituril ei ole õnnestunud sisse nõuda. Samuti võimaldab seadus kõrgkoolis õppival täisealisel nõuda kuni 21. eluaastani vanemalt elatist.
Teise päevakorrapunktina võttis riigikogu vastu muudatused, mille eesmärk on tagada senisest paremini inimeste õigused kriminaalmenetluse toimingutes, mis riivavad oluliselt põhiõigusi. Muu hulgas suurendavad muudatused kohtulikku kontrolli läbiotsimisel ja vahistamisel.
Seejärel võttis riigikogu vastu seaduse, mis kaotab erisused prokuröri abide ja prokuröride haridusnõuetes, ning seaduse, mis puudutab politseiametnike ja päästeteenistujate tööd. Muudatus, mis oleks päästjate öise töö eraldi tasustamise kaotanud, võeti viimasest seadusest menetluse käigus välja.
Muu hulgas võttis parlament vastu ka riigikohtu otsusest tulenevad seadusemuudatused, mille kohaselt allutatakse kohtulikule kontrollile sellistest aastatel 2004–2012 tehtud jälitustoimingutest teavitamata jätmine, mis on tehtud kohtu loal. Samuti said teisel katsel täiskogu enamuse toetuse tarbijakrediidi kulukusele lae seadmise muudatused, mille vastuvõtmine jaanuari lõpus nurjus.
Riigikogu lihtsustas täna Eesti ühiskonna arengusse panustavate välismaalaste lühiajalist Eestis viibimist või siia elama asumist ning nägi ette, et riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsuõigust omavad inimesed peavad teatama viibimisest välisriigis, kus on riigisaladusele ebaseadusliku juurdepääsu oht.
Veel muutis parlament kohtutäituri tasude regulatsiooni, lihtsustas vabakutselistel loovisikutel ning teistel ebaregulaarse sissetuleku või mitme tööandja juures töötavatel inimestel ravikindlustuse saamist ning määratles elutähtsa teenusena Eesti mandri ja suursaarte vahelise laevaliikluse.
Riigikogu võttis vastu uue ühistranspordiseaduse, täiendas täiskasvanute koolituse regulatsiooni, muutis paindlikumaks valdadele ja linnadele munitsipaalkoolide pidamiseks eraldatava hariduskulude toetuse kasutamise ning keelas alaealistel kasutada e-sigarette, vesipiipu ja tubakavaba huuletubakat ning viibida suitsetamisruumis või -alal.
Vastu võeti ka apteegikorralduse muudatused, mille kohaselt tuleb viie aasta jooksul lahutada ravimite jae- ja hulgimüük ning sama aja jooksul viia apteegid proviisorite omandusse. Lisaks näeb seadus apteegiteenuse kättesaadavuse tagamiseks ette lahenduse, kus edukamate linnaapteekide omanikud peavad hakkama vajadusel apteeke pidama ka maal.
Kokku otsustas riigikogu täna 30 seaduse vastuvõtmise. Lisaks võeti vastu kaks otsust, millega lubati kasutada kuni 50 kaitseväelast ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis ja kiideti heaks Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030.
Hääletuste järel sai riigikogu täiskogu ülevaate kriminaalpoliitika arengusuundade ja turvalisuspoliitika põhisuundade täitmisest. Ministrid tutvustasid saadikutele ka vägivalla ennetamise strateegiat ning kodanikuühiskonna ja siseturvalisuse arengukava aastateks 2015–2020. Istungi lõpus toimus veel nelja eelnõu teine lugemine.
Parlamendikoosseisu viimase korralise istungi peab riigikogu homme, mil päevakorra järgi otsustatakse kuue seaduse vastuvõtmine.
Nii näiteks võtab parlament homme tõenäoliselt vastu muudatused, mis võimaldavad riigikogu suures saalis hääletusele panna ka muudatusettepanekud, mis pole juhtivkomisjonis saanud ühtki poolt- ega vastuhäält. Samuti peaks riigikogu täpsustama kalapüügiseadust ja keskkonnamõju hindamise menetlust ning karmistama tarbijakrediidi reklaami regulatsiooni.
Lõpphääletusele tuleb homme ka seadus, mis lubab enne 1. maid kütmiseks soetatud eriotstarbelise diislikütuse varud eramutes ja kortermajades aktsiisimäärade vahet tasumata lõpuni tarbida või elektrienergiat toota, ning seadus, mille järgi peab edaspidi maksumuudatuste vastuvõtmise ja jõustumise vahele jääma üldjuhul vähemalt kuus kuud.
Riigikogu 12. koosseis kogunes esimest korda istungile 2011. aasta 4. aprillil ning on sellest ajast pidanud kokku 479 istungit. Koosseisu volitused kestavad valimistulemuste väljakuulutamiseni, misjärel alustab tööd 1. märtsil valitav uus parlamendikoosseis.