Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Teine valimisväitlus: milliseid muudatusi tuleks teha kesk- ja põhihariduses?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Postimehe ja Väitlusseltsiga teises valimiseelses väitluses astusid kolmapäeval väitlustulle Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) ja Keskerakonna poliitikud, kes arutlesid, milliseid muudatusi tuleks teha kesk- ja põhihariduses.

SDEd esindasid väitluses haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski ja riigikogu liige Anto Liivat ning Keskerakonda parlamenti kuuluv Mailis Reps ja Vello Jõgisoo. Kumbki võistkond pidi väitluse käigus põhjendama, miks on nende plaan Eesti ühiskonna heaolu tagamiseks parim.

Jevgeni Ossinovski ütles avakõnes, et et kesk- ja põhihariduses tuleb loomulikult muudatusi teha. Tema sõnul tuleb muudatusi teha nii õppemeetodites kui toetustes. Selleks, et enam noori tahaks keskharidust omandada, tuleks muu hulgas muuta tänast tuupimisele orienteeritud õppimist.

Vello Jõgisoo küsis Ossinovskilt, kas ministri arvates on õige, et valitsuse määrusega kehtestatakse pikaajalised finantseerimised koolidele? Ossinovski vastas, et see on kindlasti oluline teema ning küsimuses tuleb seadusemuudatus teha ja see on kindlasti plaanis ja järgmine riigikogu selle ka ära teeb.

Mailis Reps ütles avakõnes, et haridusrahvas on reformidest väga väsinud ja viimaste aastate põhimõttelised reformid on kaasa toonud mitmeid muudatusi ja seda halvemuse poole. Selliseid mõttetuid reforme ei taha keegi, ütles Reps, lisades, et alusharidus on täna täiesti tähelepanuta jäänud. Repsi sõnul tuleb arvestada koolide sulgemisel ka kogukonna soove ning samuti puudub tema arvates koolidel süsteemne tugi.

Ossinovski oponeeris Repsile, et riik on tugispetsialistide osas üht-teist teinud.

«Kui kohalik kogukond ja kool üheskoos leiavad, et tahavad säilitada piirkonnas gümnaasiumiastme, siis tuleb neid usaldada,» ütles Reps. Võimalikest õppekava muudatustest rääkides vastas Reps Ossinovskile, et õppekavas on liiga palju pahna.

Anto Liivat ütles avakõnes, et väsimus reformidest ei peaks olema veel põhjuseks, miks edaspidi ei tohiks teha paremini. Samuti ütles ta, et ka sotsid on selgel veendumusel, et alusharidus on oluline. Liivati sõnul peab olema koolivõrk optimaalne ja huvikesksele õppele tuleb rohkem tähelepanu pöörata.

Küsimuste voorus küsis Mailis Reps, kas väljatoodud rida uuendusmomente tähendab seda, et tahetakse jälle õppekava muuta? Liivat vastas talle, et see pole esmatähtis, aga lisas, et õppimise praktilisuse aste peab kindlasti suurenema, samuti peab õppimine muutuma kaasaegsemaks ja õppurikesksemaks.

Vello Jõgisoo ütles oma kõnes, et tuleb minna tegudele. Esimesena tõi ta välja, et igale lapsele peab jääma kodulähedane kool. Probleemidena tõi ta veel välja vähese tähelepanu hariduslike erivajadustega lastele ja tugispetsialistide puuduse. Jõgisoo sõnul ei tohi rahaliste ähvardustega põhjendada koolide kaotamist, kuulata tuleb kogukonna soove.

Mailis Reps ütles lõpukõnes, et haridus on regionaalne meede ning kõige olulisem on see, et koolivõrk säiliks nii, nagu otsustab kogukond. Samuti tuleb tagasi tuua arusaam, et õpetajad on ministeeriumile partnerid, sest ühesuunaline dialoog ei tööta ei sisu ega vormi osas. Samuti rõhutas ta, et tuleb tunnustada õpetaja ametit ning märgata iga last eraldi.

Jevgeni Ossinovski ütles oma lõpukõnes, et ühelt poolt on hariduse kättesaadavus oluline, aga teisalt on probleem selles, et täiskasvanud tööjõu tänased oskused ei vasta nõuetele. Ossinovski sõnul ei pea paika Keskerakonna väited, et tuleks jätta koolivõrk samaks või minna tagasi, vaid tuleb edasi minna ja pidevalt uueneda. Ta rõhutas, et üks võtmeküsimusi on kindlasti hariduse sisus.

Väitluse kohtuniku sõnul oli väitlus sisutihe ning tõstatati palju probleeme ning pakuti lahendusi.

Eesti Väitlusseltsi nõukogu liige, üle 15-aastase kogemusega väitluskohtunik Kajar Kase on öelnud, et kui enamik Eestis korraldatavaid valimisdebatte sisaldab liiga palju teemasid ja esinejaid, siis Postimehe väitlustes on sarnaselt võistlusväitlusele üks konkreetne teema ja kaks poolt, kelle seisukohad väitlusküsimuses on teineteist välistavad.

«Selline väitlus võimaldab küsimuse analüüsimisel minna oluliselt sügavamale, tuua oma seisukoha toetuseks pärismaailmast pärit tõestusele toetuvaid argumente ja tuua välja vastaspoole nõrku külgi,» märkis ta.

Kase sõnul annab sellise väitluse jälgimine suurepärase pildi, kes on kõnealuses vaidlusküsimuses veenvam. «Ja teiseks saame teada, kes poliitikutest tugineb oma otsustes ratsionaalsele argumentatsioonile, kes aga kõhutundele,» ütles ta.

Eelmisel nädalal osalesid Postimehe ja Väitlusseltsi valimiseelses väitluses Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikud, kes väitlesid teemal «Üksikisiku maksustamises tuleks teha muudatusi». Järgmisel nädalal osalevad väitluses Vabaerakonna ja Konservatiivse Rahvaerakonna esindajad.

Riigikogu valimised toimuvad 1. märtsil.

Tagasi üles