Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Esimene valimisväitlus: milliseid muudatusi tuleks teha üksikisiku maksustamises?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL

Postimees alustas kolmapäeval koos Väitlusseltsiga valimiseelsete väitluste sarja, kus esimesena astusid väitlustulle Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) poliitikud teemal «Üksikisiku maksustamises tuleks teha muudatusi».

Reformierakonda esindasid väitluses Jürgen Ligi ja Arto Aas ning IRLi Margus Tsahkna ja Sven Sester, kes jaatasid enda ja eitasid oponentide plaane üksikisikute maksustamisel. Mõlemad võistkonnad pidid väitluse käigus põhjendama, miks ei ole teise erakonna plaan parim lahendus ja miks nende enda oma on.

Väitlus algas kummagi võistkonna esindaja avakõnega, millele järgnesid oponendi küsimused. Seejärel sai sõna kummagi võistkonna teine kõneleja, kellelt samuti küsis oponent küsimusi. Väitlus lõppes avakõnelejate kokkuvõtetega, misjärel andis kohtunik väitlusele hinnangu ja otsustas väitluse võitja. Kohtunik kuulutas võitjaks IRLi, kes lähenes temaatikale laiapõhjalisemalt.

IRL esindas väitluses seisukohta, et esimese asjana tuleb tegeleda madalapalgaliste maksukoormuse vähendamisega. Reformierakond väitis, et nende laiapõhjaline maksupakett aitab kaasa majanduse struktuuri parendamisele, mis viib pikemas perspektiivis ka üldise palgatõusuni.

Margus Tsahkna (IRL) tõi avakõnes välja, et Eestis on üle 600 000 tavalise tööinimese, kellest pooled saavad palka, millega on raske hakkama saada. Seetõttu on IRL pakkunud välja uue ja efektiivse lahenduse, millega seotakse maksuvaba miinimum sissetuleku suurusega nii, et mida väiksem on sissetulek, seda väiksem on ka tulumaks. See motiveerib Tsahkna sõnul inimesi teenima suuremat tulu. Tema hinnangul vajab üksikisikute maksustamine muutmist just madalapalgaliste hulgas, kes peavad maksma liiga palju makse. Tsahkna rõhutas, et IRL tahab parempoolse erakonnana soosida seda, et inimesed saaksid rohkem raha kätte ja vajaksid vähem sotsiaaltoetusi.

Küsimuste voorus ütles Arto Aas (Reformierakond), et ka Reformierakond pooldab tööjõumaksude langetamist, kuid nende plaan on IRLi omast parem. Aasa väitel soosib IRLi plaan madalapalgaliste töökohtade loomist ja ei kõneta alates 800-eurose palgaga inimesi üldse. Aas küsis, millist majanduse struktuuri IRL siis ikkagi tahab? Tsahkna vastas, et inimesed elavad vaesuses ja IRLi maksuplaan tõstab 500 eurot teenival inimesel palka 20 protsenti. Ta ütles, et Reformierakond peaks lõpetama hoolimatu poliitika ja hakkama numbreid vaatama.

Jürgen Ligi (Reformierakond) rääkis avakõnes, et nemad arvestavad kõigi rahvusvaheliste soovitustega, mitte ühega nagu IRL. Ligi sõnul on tööjõumaksud tõepoolest maksusüsteemi suurim probleem ning Reformierakond lubab kahekordistada kõigile tulumaksuvaba miinimumi, langetada sotsiaalmaksu kahe protsendi võrra ning töötuskindlustusmakset 0,45 protsendi võrra. Ta rõhutas, et nad andsid oma plaani hinna väljaarvutamiseks sõltumatule eksperdile ning soovitas seda kõigil erakondadel teha. Ligi väitel võtab IRLi plaan maksuvaba miinimumi tõusu inimestelt, kes teenivad vähemalt 800 eurot kuus. Tema sõnul tähendab IRLi plaan alates 501-eurosest palgast 40protsendilist tulumaksu, mis oleks suur pidur palgatõusule. «IRL on ehitanud monstrumi,» väitis Ligi.

Tsahkna ütles küsimuste voorus, et Ligi kõnes oli palju valeväiteid ning tema välja pakutud IRLi maksuplaani maksumus on kaks korda kõrgem kui tegelikult. Ta küsis Ligilt, kuidas aitab Reformierakonna pakett neid inimesi, kes elavad juba aastaid vaesuses. Ligi rõhutas vastuses, et tema ei valeta. Ta kirjeldas, et konkurentsivõimet ei saa tõsta vaid madalapalgalistele keskendudes. Ligi sõnul annab IRLi plaan ettevõtjatele signaali, et palka pole mõtet tõsta, kuna riik võtab poole palgast ära. Reformierakonna maksukava annab madalapalgalistele Ligi sõnul lootuse paremale töökohale, maksukergenduse ja suurema maksuvaba miinimumi. Alates 650-eurosest palgast on Reformierakonna pakkumine Ligi sõnul juba parem kui IRLi oma. «IRL on ehitanud puusliku, millest keegi aru ei saa,» ütles ta.

Sven Sester (IRL) ütles oma kõnes, et Jürgen Ligi ei saa millestki aru ja Reformierakonna meede on lausalisus. Sesteri sõnul võidab Reformierakonna kavast kõrgepalgaline ning see ei vähenda väljarännet, aga suurendab kihistumist. Reformierakonna maksuplaaniga võidaksid Sesteri hinnangul madalapalgalised kõige vähem. IRLi maksuplaani on aga Sesteri järgi rakendanud mitmed riigid nagu USA ja Suurbritannia, kes pöörasid tähelepanu just madalapalgalistele. See vähendas riigist lahkujate arvu ja parandas majanduse kasvu. Sesteri sõnul on oluline, et mida rohkem saab inimene raha kätte, seda vähem on tal tarvis sotsiaaltoetusi.

Ligi rõhutas küsimuste voorus, et ka Reformierakond rõhub madalapalgaliste maksukoormuse vähendamisele ning nende plaaniga võidab keskmine perekond 1500 eurot aastas. Palgatõusu võtmeks näeb Reformierakond Ligi sõnul aga majanduse struktuuri parandamist. Ligi küsis, kas IRL tõesti arvab, et Soome bussijuhid teenivad rohkem ainult tänu maksupoliitikale. Sester vastas, et nende jaoks on oluline suunata muudatused just madalapalgalistele ning Soomele ei jõuta järgi tulumaksu langetamisega. Seejärel läksid Ligi ja Sester vaidlema, kui palju tulumaksu peavad ikkagi IRLi plaani järgi maksma inimesed, kes teenivad enam kui 500 eurot.

Arto Aas rõhutas oma kõnes, et Eesti maksusüsteem on tervikuna konkurentsivõimeline. Samas on tema sõnul ettevõtjate suurim probleem kõrged tööjõumaksud, sealhulgas sotsiaalmaks, kuid seda temaatikat ei käsitle IRLi plaan üldse. Aasa sõnul on kurb, et IRL on taganenud seisukohast, et maksusüsteem peab olema lihtne ja ühetaoline, et makse oleks ka lihtne koguda. Aas rõhutas, et astmelise tulumaksu suurim miinus on inimeste karistamine selle eest, et nad pingutavad rohkem. Aas tõi välja, et alates 650-eurosest palgast on Reformierakonna pakkumine juba parem. Ta kirjeldas, et keskmise palgaga inimene või õpetaja ei võida IRLi plaanist midagi. Lisaks saavad Aasa sõnul ettevõtjad Reformierakonna plaaniga signaali, et kõrgema palgaga töökohti on odavam luua. Tema hinnangul on Reformierakonna maksukava laiapõhjalisem ning stimuleerib majanduskeskkonda. IRLi pakkumise probleem on aga see, et see lõhub Aasa sõnul ära lihtsa maksumudeli. Aas palus, et IRL jääks ikka parempoolseks, siis oleks võimalik neil ka koostööd teha.

Sester tõi küsimuste voorus välja, et nende plaan ei ole keeruline. 1000 eurost tuleb lahutada oma brutopalk ning tulemuseks on osa, mis jääb maksuvabaks. Näiteks 600-eurose palga puhul on tulumaksuvaba miinimum 400 eurot. Sester küsis, kui palju Reformierakonna pakett näiteks 500 eurot teenivale inimesele raha rohkem kätte jätab. Aas vastas, et kõige kiirem abi tuleb maksuvaba miinimumi tõusust 300 euroni. Lisandub kiire palgatõus, nii et Aasa sõnul jõuavad need inimesed õige pea juba 650-eurose palgani, mille juures on võit nende paketiga suurem. Sester küsis, mida lahendab kõrgepalgalistele tulumaksuvaba miinimumi tõus. Aas vatas, et see muudab kõrgepalgaliste töökohtade loomise odavamaks ja neid tuleb Eestisse rohkem.

Ligi kirjeldas lõppsõnas, et IRL on ehitanud monstrumi, mida nad ka ise ei ole veel suutnud lõpuni kirjeldada. OECD eksperide soovitus on tema sõnul olnud tööjõumaksude vähendamine, mis ühtlasi suurendab ka konkurentsivõimet. See tuleb Ligi sõnul paremast majandusstruktuurist, mitte maksukoormuse erinevate gruppide vahel ümberjagamisest. Palku tuleb Ligi sõnul tõsta, mitte ümber jagada. IRLi loogika on Ligi hinnangul muutunud liiga vasakpoolseks ja retoorika stiilis «mida sa ütled lihtsale inimesele» peaks maksudebatist välja jääma. Väita, et inimesed lähevad astmelise tulumaksu pärast Soome, on Ligi sõnul omane eelkõige Keskerakonnale. Nüüd on tema hinnangul ka IRLi retoorika samasugune. Riik ei peaks Ligi sõnul inimeste tulusid liigselt koormama, vaid jätma võimalused harrastusteks jne. IRLi plaani järgi maksustatakse Ligi sõnul palgatõusu. See annab aga ettevõtjale signaali, et palka tõsta ei ole mõtet, sest riik võtab selle tõusu ära.

Tsahkna ütles lõppsõnas, et Reformierakonna võistkond vassis ja kasutas hulgaliselt demagoogiat. Ta kirjeldas veelkord IRLi plaani, kus kuni 500 eurot teenivad inimesed tulumaksu ei maksa ja igalt järgmiselt eurolt makstakse tema sõnul väikest tulumaksu. Reformierakond ei tunnista tema sõnul reaalset olukorda, kus pooled tavalistest tööinimestest teenivad alla 800 euro suurust palka. IRLi plaaniga saavad 500 eurot teenivad inimesed aga 20protsendilise palgatõusu. Tsahknale tundub, et Reformierakonnale on tähtsam see, et ametnikel oleks lihtsam maksusüsteemist aru saada, kui tavaliste inimeste elu paremaks muutmine. IRLi pakett maksab Tsahkna sõnul 200 miljonit eurot, aga Reformierakonna oma 481 miljonit eurot. Tsahkna lisas, et pidev Keskerakonnaga hirmutamine on nendel valimistel juba hale ja tegelema peaks konkreetsete probleemidega. IRLi plaan vähendab tema sõnul tööandjate koormust ning mõjub ettevõtjatele hästi. Tsahkna rõhutas, et nende plaan on aus asi ja selle on välja töötanud ekspert Lasse Lehis.

Väitluse kohtunik ütles, et teha hinnangul võitis väitluse IRL, kes lähenes teemale laiapõhjalisemalt ja tegi väitlustehniliselt parema töö.

Eesti Väitlusseltsi nõukogu liige, üle 15-aastase kogemusega väitluskohtunik Kajar Kase ütles, et kui enamik Eestis korraldatavaid valimisdebatte sisaldab liiga palju teemasid ja esinejaid, siis Postimehe väitlustes on sarnaselt võistlusväitlusele üks konkreetne teema ja kaks poolt, kelle seisukohad väitlusküsimuses on teineteist välistavad.

«Selline väitlus võimaldab küsimuse analüüsimisel minna oluliselt sügavamale, tuua oma seisukoha toetuseks pärismaailmast pärit tõestusele toetuvaid argumente ja tuua välja vastaspoole nõrku külgi,» märkis ta.

Kase sõnul annab sellise väitluse jälgimine suurepärase pildi, kes on kõnealuses vaidlusküsimuses veenvam. «Ja teiseks saame teada, kes poliitikutest tugineb oma otsustes ratsionaalsele argumentatsioonile, kes aga kõhutundele,» ütles ta.

Järgmisel nädalal osalevad Postimehe ja Väitlusseltsi valimiseelses väitluses Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Keskerakonna ning ülejärgmisel nädalal Vabaerakonna ja Konservatiivse Rahvaerakonna esindajad. Ka nendeks väitlusteks valitakse teema, milles erakondade arvamused lahknevad.

Riigikogu valimised toimuvad 1. märtsil.

Tagasi üles