Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Venekeelsed valijad murduvad Ida-Virus, aga mitte Tallinnas

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Keskerakonnale ja eriti selle liidrile Edgar Savisaarele on mitte-eestlaste hääled olnud aastaid esmatähtsusega. Samas sooviks ka Sotsiaaldemokraatlik Erakond Sven Mikseri juhtimisel panna enda poolt hääletama tuhandeid seni tsentriste toetanud venekeelseid kodanikke. | FOTO: Mihkel Maripuu

Postimehe tellitud ja TNS Emori tehtud erakondade reitingu uuring, mis eilseks valmis, näitas, et Keskerakonna toetajaid on mitte-eestlaste seas varasema 80 protsendi asemel 70. Neile suudab mõnevõrra konkurentsi pakkuda Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE). Oma nullilähedase reitingu mitte-eestlaste seas on suutnud mõnele protsendile tõsta ka Isamaa ja Res Publica Liit ja Reformierakond.

Keskerakonnale ja eriti selle liidrile Edgar Savisaarele on mitte-eestlaste hääled olnud aastaid esmatähtsusega. Samas sooviks ka Sotsiaaldemokraatlik Erakond Sven Mikseri juhtimisel panna enda poolt hääletama tuhandeid seni tsentriste toetanud venekeelseid kodanikke. | FOTO: Sander Ilvest

«Kõik mõtlevad erinevatele sihtrühmadele,» tõdes uuringu koostanud TNS Emori analüütik Aivar Voog. «Kuid nüüd on nad kaasanud ka venekeelseid kandidaate, on mingi protsendi saanud.»

Võrreldes detsembrikuise uuringuga on kaitseminister Sven Mikseri juhitava SDE toetus mitte-eestlaste seas aga veidi vähenenud – 20 protsendilt 16 protsendile.

«Sotsiaaldemokraadid kombivad praegu pinnast vene valijate seisukohalt – katsetatakse oma sõnumeid ning vaadatakse, milline on ühiskonna ja venekeelsete valijate reaktsioon,» rääkis politoloog Tõnis Saarts. «Vene valijad on olnud suhteliselt lojaalsed Keskerakonnale, kuid ka sotsid on juba varem mingil määral vene valijaid saanud, aga nende vene valijate eelistused on võrdlemisi kõikuvad.»

Jokker Toom aidaku

Kas SDE ponnistus vähendada vene koolides eestikeelse aineõppe mahtu ja eesti keele õppe süvendamist põhikoolis toob valijate poolthääli, kui Keskerakond lubab, et põhikoolid jäävad ainult venekeelseks ja gümnaasiumid otsustagu ise, mis keeles nad suvatsevad noori õpetada?

Vene valijate häälte pärast võivad sotsid Keskerakonnaga võidelda põhiliselt Ida-Virumaal, mitte Tallinnas, st eelkõige Lasnamäes. Edgar Savisaare vastu nad ei saa.

Seda näitavad ka värsked uuringutulemused: kogu Virumaal toetab sotse 23 protsenti ja Keskerakonda 28 protsenti valijaist. Pealinn on sotsidele kõige nõrgem koht – neid toetab vaid 12 protsenti, samal ajal kui Keskerakonnale on Tallinn häälte poolest kullaauk.

Meenutuseks: Narvas on Keskerakond sotsidelt siiski korra vastu nina saanud, kui Jevgeni Ossinovski poolteist aastat tagasi kohalikel valimistel Narva «bojaarile» Mihhail Stalnuhhinile suurelt ära tegi. Sellest on Keskerakond õppinud ning saatnud kohalikele staaridele appi uue tähe, europarlamendi valimistel supertulemuse saavutanud Yana Toomi. Mullu mais sai viimane Ida-Virumaal üle viie korra rohkem hääli kui Ossinovski.

«Toom on praegu mõnevõrra tugevam kui Stalnuhhin,» märkis Saarts. «Aga ei tasuks ka Ossinovskit maha kanda – kindlasti on tal võimalus saada seal rohkem hääli kui näiteks Anvar Samostil (IRL),» märkis Saarts.

Venekeelse Postimehe ajakirjaniku Irina Kablukova sõnul oli Ossinovski edu taga kohalikel valimistel kuid kestnud töö kohapeal. «Ossinovski ja tema meeskond praktiliselt elasid kampaania ajal mitu kuud Narvas, aga nüüd on ta minister (oli ka juba suvel europarlamendi valimiste ajal – toim) ja tal pole enam nii palju aega kohapeal töötada,» arutles ajakirjanik. «Aga nii ehk naa Ossinovskit seal toetatakse.»

Ida-Virumaal mängib suurt rolli ka see, kes on valija tööandja. Minister Ossinovski isa Oleg Ossinovski on sealkandis üks suurtest tööandjatest.

Kablukova sõnul käib näiteks Kohtla-Järve endine linnapea Valeri Korb praegu usinalt mööda koole ja lasteaedu – seal töötavad inimesed, kes saavad linnalt palka ehk Korbi vaadatakse kui tööandjat. «Inimesed kardavad tööd kaotada,» tõdes ajakirjanik.

Võimuliit tegi silma

Kablukova sõnul sõltub valimistulemus Ida-Virumaal paljuski sellest, kui suurt tööd kandidaadid kohapeal teevad ja milliseid üritusi korraldavad. «16.–22. veebruarini on maslennitsa (slaavi vastlad – toim) aeg, kui toimuvad suured laadad. 24. veebruaril, vabariigi aastapäeval on Jõhvis presidendi vastuvõtt – kõik kandidaadid tulevad kindlasti kohale ja hakkavad tavainimestega töötama,» nimetas ta.

Aga erakondade valimislubadused, mis suunatud vene emakeelega valijaile – kas need valija jaoks üldse mingit rolli mängivad?

Vene teemadest tõuseb programmidest ning ka avalikest esinemistest enim esile keeleõpe vene koolides. Räägitakse ka kodakondsusetuse vähendamisest ehk kodakondsuse saamise lihtsustamisest.

Milleks need mõtted üldse Reformierakonna ja SDE valimisprogrammidesse trükiti, kui oli selge, et seadusemuudatused jõutakse enne valimisi riigikogus kinnitada?

Tõsi, valitsusliidu erakondade, eriti peaministripartei oravate programm on tihedalt täis lubadusi uuendustest, mida ministeeriumides nagunii ette valmistatakse või juba tehakse.

Igal juhul kolmapäeval, kui Eestis sündivate mittekodanike laste ja rohkem kui 65-aastaste kodakondsuse saamist leevendav seadus riigikogus vastu võeti, jõudsid sotsid vormistada sellest pressiteate isegi enne riigikogu ametlikku teadet.

Kui massiliselt kodakondsuseta inimesed, kellel on võimalik viisavabalt käia nii Venemaal kui ka Euroopas, Eesti kodakondsust tegelikult ihkavad, on iseküsimus. Selle nüüd juba astutud sammu mõju valimiste tulemusele hinnata ei saa, sest mittekodakondsed riigikogu valida ei saa.

Valimisprogrammides peale vene koolide temaatika selgelt venekeelsele valijale suunatud lubadusi ei olegi. Ainsana on eraldi Ida-Virumaa ette võtnud IRL, aga sealtki võivad eelkõige kohalikud ja ülejäänud Eesti eestikeelsed valijad leida plaani, kuidas Ida-Virumaale rohkem eestlust ning Eesti riiki ja selle kombeid viia. Näiteks lubadus otsustavalt vähendada sealsete linnade korruptiivsust.

Vene koolide teemaga seoses kinnitavad nii sotsid kui ka IRL, Reformierakond ja Vabaerakond justnagu ühest suust, et eesti keele õpet vene koolides tuleb oluliselt parandada. Nad peavad tähtsaks, et eesti keele õpe algaks juba lasteaiast ja muutuks tunduvalt tõhusamaks põhikoolis. Räägitakse ka tugiõppest neile, kellel keele omandamine üle kivide ja kändude kulgeb.

Vana vene kaart

Kuna sotside käes on praegu haridusministri portfell ja vene koolide tulevik on venekeelsele valijaskonnale üks tundlikumaid teemasid, siis pakuvad sotsid teistest pikema rea nippe, kuidas eesti keel, Eesti ja vene koolid omavahel tõhusamalt kokku kõlama panna.

«Suur edu sotse venekeelsete valijate seas kindlasti ei oota, aga kui nad saavad mingil määral selle valijagrupi jaoks võimalikuks teiseks alternatiiviks, kas või paarikümne protsendi jaoks, oleks see juba saavutus,» arutles Saarts.

Politoloogid ja analüütikud ei arva, et venekeelsete inimestega seotud teemad riigikogu valimistel peateemaks tõuseksid.

«Seda teemat on kahtlemata rohkem kui 2011. aasta valimistel, mille põhjuseks on praegune geopoliitiline olukord,» tõdes Saarts.

«Mõni erakond mängib taas rahvuspõhisele vastandumisele ehk vanale vene kaardile,» viitas politoloog Reformierakonna katsele läbi peaministri suu tekitada taas vastasseisu Toompeal riiki valitseva partei ja Tallinna valitseva Keskerakonna vahel. Paistab, et selle vana ratsuga ei õnnestu sel korral suurt hoogu sisse saada.

Tagasi üles