Tuleviku valitsusjokker – noorteminister?

Tuuli Koch
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikoolis rahvusvaheliste suhete alal magistrikraadi omandanud Sandra Kamilova sõnul tuleks ametisse seada portfellita noorteminister.
Tartu Ülikoolis rahvusvaheliste suhete alal magistrikraadi omandanud Sandra Kamilova sõnul tuleks ametisse seada portfellita noorteminister. Foto: Tairo Lutter

Kui Sandra Kamilova (27) tänavu märtsis enne valitsusvahetust omal initsiatiivil Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga liitus ja sai paari kuuga riigikogu esimehe Eiki Nestori büroo liikmeks ning tõusis sealt nüüdseks kaitseminister Sven Mikseri abilise kohale, oli tema venelannast ema siiralt õnnelik: «Eestis on kõik võimalik! Ka siis, kui sa pole aastaid parteid teeninud!»

Ja Kamiloval on suured plaanid. Tema hinnangul on lubamatu, et Eestis on 40 000 noort inimest, kes ei õpi ega tööta ning kes on koormaks majandusele ja tõenäoliselt peavaluks ka iseendale.

Et meil on palju noori, kes ei räägi riigikeelt ja sellest tulenevalt ikkagi juurdub teatud lõhenemine rahvuslikul tasandil. Et meil on noori, kellele ei ole õpetatud sallivust teiste inimeste suhtes, austust vanemate põlvkondade vastu, arusaamu vihakõne väljajuurimise ja koolikiusamise lõpetamise olulisusest. Meil on puuetega noori, kes ei saa osa täisväärtuslikust elust. Meil on noori, kes ei lähe valima, kes ei huvitu ühiskonnas kaasarääkimisest.

Killustunud poliitika

Eesti ei erine seejuures suuresti Euroopast. Küll aga erineme selle poolest, et meil pole konkreetset inimest, kes selle kõigega tegeleks. Noorteminister on näiteks Iirimaal, Saksamaal ja Prantsusmaal, oli ka eelmises Itaalia valitsuses.

Eestis on erinevad noori puudutavad teemad ära jaotatud nelja ministeeriumi vahel. Kultuuriministeeriumi alla jääb huvialaharidus ja lõimumine, sotsiaalministeeriumi alla laste õigused, puuetega inimesed, tööturg ja tervis, justiitsministeeriumi alla noorte õiguste tagamine ning siseministeeriumi alla noorte väljaränne ja ka regionaalpoliitika planeerimine.

Kamilova on aktiivne erinevates maailma noorteorganisatsioonides, näiteks on ta Euroopa Noortefoorumi juhatuse liige, mis on katusorganisatsiooniks ka Eesti Noorteühenduste Liidule. Noor naine on seda meelt, et riik peaks senisest rohkem panustama ja kaasa aitama noorte inimeste arengule, sest nagu ta ütleb: «Noorus ju võib olla ka veidi säravam kui üks lõputu ellujäämiskatse!»

Kamiloval on selge idee, kuidas killustunud noortepoliitika kokku liita – näiteks portfellita noorteministri abiga. Viimane juhiks haridus- ja teadusministeeriumi noorteosakonda ning oleks ühendav lüli erinevate ministeeriumide vahel.

«Noorteminister peab olema see, kes vaatab suurt pilti, kes juhib arenguid ja kes toodab lisaväärtust, mitte ei täida noortega seotud miinimumnõudeid,» räägib ta. «Juba on piisavalt viidatud president Toomas Hendrik Ilvese sõnadele: «See, mis on meid siia toonud, enam edasi ei vii.»»

Sotsid seni ainsad

Kamilova sõnul tuleb ka noorte tasandil Eestis lahti lasta lihtsustatud miinimumskeemist «lasteaed – kool – päris elu» ja viia lähenemine uuele, 21. sajandi väljakutsetele vastavale tasandile.

«On kriitiline, et järgmine valitsus mõistaks: kui noorte tasandil on augud, siis peame neid hiljem lappima kõigis muudes valdkondades. Tuleb välja käia jokker – noorteminister – ning tugevdada seda vundamenti, millele Eesti riiki ehitame,» on ta veendunud.

Teised parlamendierakonnad peale sotsiaaldemokraatide pole seni oma valimiseelsete noortepoliitika peatükkidega välja tulnud ning on keskendunud riigikaitsele, maksudele ja julgeolekule.

Noored Eestis

  • Statistikaameti andmetel elas Eestis 2013. aasta 1. jaanuari seisuga 296 173 noort vanuses 7–26 aastat. Nad moodustasid 22,4 protsenti rahvastikust ja võrreldes 2012. aastaga oli neid 6413 võrra vähem. 2014. aasta 1. jaanuari seisuga elas Eestis 290 555 noort, mis on kaks protsenti vähem kui 2013. aastal.
  • Euroopa elu- ja töötingimuste parandamise fondi (Eurofound) 2012. aasta uuringu kohaselt ei tööta ega õpi ligi kuuendik 15–29-aastastest Eestis elavatest noortest. Absoluutarvudes hinnatuna on Eestis selliseid noori enam kui 40 000.
  • Eurofoundi arvestuste kohaselt on NEET-noorte (mittetöötavad või haridust ega kutset mitteomandavad noored) tööturul mitteosalemisest põhjustatud aastane kogukulu Euroopas üle 100 miljardi euro, mis moodustab ligikaudu 1,1 protsenti nende riikide SKTst. Eestis olid vastavad näitajad 238 miljonit eurot ja 1,5 protsenti SKTst.
  • 2012. aastal oli 16–24-aastaste hulgas suhtelise vaesuse määr 21,5 protsenti, mis tähendab, et iga viies noor elab suhtelises vaesuses.

Allikas: PM

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles