Eesti eurosaadikud jagasid esmamuljeid

Tiina Kaukvere
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Täna kogunesid Tallinnas Eesti eurosaadikud, et anda ülevaade oma esimesest töökuust. Muuhulgas toodi välja ka oma eelistused Euroopa Parlamendi komisjonide osas.

Euroopa Parlamendi uues koosseisus on saadikuid 186 erinevast parteist. Pooled neist on uued, pooled tagasivalitud, kolmandik naised. Täielikult vahetusid vaid Kreeka saadikud.

«Töötame 3. juunist peale. Fraktsioonid on pidevalt olnud koos. Oluliseks teemaks on olnud Euroopa Komisjoni presidendivalimised,» kirjeldas sotsiaaldemokraadist Eesti saadik Marju Lauristin.

«Olen Jean-Claude Junckerit tundnud viimased üheksa aastat – tegemist on väga võimeka inimesega, kes on suuteline reforme läbi viima. Mina isiklikult toetan Junckeri kandidatuuri Euroopa Komisjoni presidendi kohale – tegemist on väga sihikindla, tahtejõulise ja särava isiksusega,» lisas Andrus Ansip.

«Sotsiaaldemokraatide fraktsioonis arutati Junckerit väga põhjalikult. Minu kõrval istus Luksemburgi saadik, kes on olnud minister Junckeri valitsuses – ta rääkis muuhulgas, et Juncker on kristlik sotsialist. Ta ei ole selline inimene, kelle jaoks sotsiaalsed teemad on võõrad ja kauged,» lisas Lauristin.

«Juncker on hingelt liberaal!» ütles seepeale Ansip.

Lauristin tõi välja murekohana selle, et tänavu on parlamenti saanud rohkem radikaale, kes soovivad parlamendi tööd blokeerida.

«Kui inimesed hääletavad Euroopa vastaste rühmade poolt, siis ei saa süüdistada inimesi, vaid tuleb vaadata kriitiliselt Euroopa Liidu ja parlamendi tegevust ja seda arvestama,» rääkis Lauristin.

Tunne Kelam ütles, et kohati on äärmuslaste suurenemine parlamendis liiga ülepaisutatud. «Aga see on indikaator,» nõustus ta siiski, et äärmuslaste hulga suurenemisele peab tähelepanu pöörama.

Ansip nimetas mitmeid asju, millega tal on raske harjuda. Näiteks on tema jaoks veider institutsioonide vaheline võimuvõitlus. Ühest küljest leitakse, et liialt on võimu valitsuste ja Euroopa Komisjoni käes. «Üheksa aastat olen ma omanud siis justkui liiga palju võimu, mul pole sellest õrna aimugi olnud! Oleme koguaeg lahendanud konkreetseid probleeme, otsinud kompromisse ja lahendanud otsuseid.»

«Teine asi, millega mina harjuda ei suuda on see, et peab mitu päeva ette registreerima oma sõnavõtu, mis kestab minut! Mitte nii nagu Eesti parlamendis, et on debatt ja kui sa ei ole millegagi nõus, siis vajutad nuppu või lähed kõnepulti,» lisas Ansip.

Komisjonide eelistused teada

Ehkki Euroopa Parlamendi komisjonide kohad pole veel ametlikult jagatud, on saadikutel oma eelistused olemas, mille nimel ka läbirääkimisi peetakse.

Euroopa Parlamendis on 20 alalist komisjoni. Saadik saab kuuluda kahte, seejuures ühte asendusliikmena.

Sotsiaaldemokraatide ja Demokraatide Liidu (S&D) fraktsiooni kuuluv Marju Lauristin sai fraktsiooni aseesimeheks, mis tähendab, et ta hakkab kaudselt kaasa rääkima mitme komisjoni töös.

«Meil on üheksa juhatuse liiget, kes esindavad kindlaid valdkondi. Komisjonid tegelevad ka erinevate aladega. Aseesimehed vastutavad mitme komisjoni eest ja näevad valdkonda tervikuna,» selgitas Lauristin lisades, et aseesimehed hakkavad tihedat koostööd tegema komisjoni esindajatega, kellega töötatakse välja fraktsiooni seisukohad.

Lauristin selgitas, et pole veel täpselt selge, mis valdkonda tema esindama hakkab. See peab selguma tuleval nädalal. Uue liikmena pälvis professor Lauristin aseesimehe koha pooljuhuslikult. «Mulle kui vanemale liikmele tehti ettepanek juhatada üht suurt koosolekut. Pärast seda tulid mitmed minu juurde, kes olid positiivselt üllatunud. Tundus, et olen võimeline olema positsioonis, et ma suudan laiemaid huve kaitsta. Ma poleks ise hakanud ennast pakkuma, kui mulle poleks öeldud, et see on reaalne,» selgitas ta.

Lauristin loodab kohta kodanikuvabadustega tegelevas komisjonis (LIBE), mis keskendub näiteks tööjõuliikumisele, töötajate õiguste kaitsele, inimõigustele, põhiõigustele, kodanikuühendustele ja andmekaitsele. Asendusliikmena soovib Lauristin saada sotsiaalkomisjoni (EMPL).

Euroopa demokraatide ja liberaalide liidu fraktsiooni (ALDE) kuuluva Andrus Ansipi esimene eelistus on tööstuse, teadusuuringute ja energeetikaga tegelev komisjon (ITRE) ning asendusliikmena soovib ta saada regionaalarengu komisjoni (REGI).

Samasse fraktsiooni kuuluv Kaja Kallas soovis pääseda siseturu ja tarbijakaitsega tegelevasse komisjoni (IMCO) või majanduse ja rahandusega tegelevasse komisjoni (EMCO). «Praeguse seisuga saan tõenäoliselt eelarvekomisjoni liikmeks ja siseturukomisjoni asendusliikmeks. Kuna meil peab Andrus läbirääkimisis, siis ta peab neid ikka enda eest,» ütles Kallas lisades, et ei ole siiski väga pettunud, kuna saab siiski majandusvaldkonnaga tegeleda.

«Mina võitsin need valimised, eks ta nii ole,» muheles Ansip.   

Kallase ja Ansipiga ühte fraktsiooni kuuluv Yana Toom pürgib samuti sotsiaal- ja tööhõivekomisjoni (EMPL) ning asendusliikmena kultuuri- ja hariduskomisjoni (CULT).

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles