Miks ministrid kogusid valimistel vähe hääli?

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Urve Tiidus.
Urve Tiidus. Foto: Marianne Loorents / Virumaa Teataja

Euroopa Parlamendi valimistel kandideerinud ministrid said üllatavalt vähe hääli. Ise põhjendavad nad seda peamiselt erakonna kampaania strateegia või valijate sooviga neid Brüsselisse mitte «ära saata».

Eriti vähe toetasid valijad Reformierakonna ministreid. Rahandusminister Jürgen Ligi kogus valimistel ainult 630 häält. Ligi põhjendas seda erakonna strateegiaga: «Panus tehti esinumbritele, võiduks vajalikud hääled pididki tooma nemad, taustajõud, kuhu kuulusin mina, hoolitsema programmi eest. Ma loovutasin ka üritused, kuhu oleksin sobinud, nimekirja esinumbritele.» Ligi hinnangul töötas see strateegia väga täpselt.

«Ahto Lobjakas osutas valija kimbatusele: kas valida kedagi selleks, et ta siit ära saata. Mul oli sama kimbatus, tahtsin toetada meeskonda, mitte jätta oma tööd Eestis, kus saan olla kasulikum,» märkis Ligi. «Esinumbrite saagi üle saan olla ainult uhke, enda nime üles leidmise eest nimekirja keskelt aga tänulik,» lisas ta.

«Riigikogu valimised on teine asi, seal ei ole vaja  peljata liidrite rivaalitsemist, ka on valija teadlikkus sisulistel teemadel seal suurem. EP valimistel torkas väga silma, et majandusteemadel ei antud kandidaatidele isegi sõna, ja rõhuvale  enamusele oli see õnn, ning julgeoleku, teise põhiteema puhul, piisas ühesugusest üldsõnalisusest, mitte kogumusest, mida kellelgi jagada,» arvas Ligi.

Muidu populaarsele ja positiivse kuvandiga kultuuriminister Urve Tiidusele andsid valijad pea sama vähe, vaid 650 häält. «Olen tänulik iga valija antud hääle eest. Reformierakonnal läks ju väga hästi, kaks kohta europarlamendis on väga hea tulemus,» märkis Tiidus.

«Olin enne ministriks asumist Riigikogus Euroopa Liidu asjade komisjoni liige. Seepärast oli kandideerimine loogiline samm. Ministriamet asetas prioriteedid ümber ja toetasin valimistel meie meeskonda,» põhjendas ta enda kesist tulemust.

Välisminister Urmas Paet (Reformierakond) seevastu sai europarlamenti valitud Andrus Ansipi ja Kaja Kallase järel kolmanda tulemuse, kogudes 8655 häält.

Sotsiaaldemokraatide seas europarlamenti kandideerinud majandus- ja kommunikatsiooniminister Urve Palo sai 1188 häält. «Minu meelest on see suurepärane tulemus arvestades seda, et olin erakonna nimekirjas 10. positsioonil ja tegelikult ma ministriameti kõrvalt kampaaniat teha ei jõudnud. Sain inimestelt palju tagasisidet, et nad ei soovinud mind saata europarlamenti, vaid toetavad minu jätkamist ministriametis,» ütles Urve Palo.

Palo selgitas ka, et sotside piirkonnad olid oma kandidaadid europarlamendi valimisteks juba esitanud, kui sotsiaaldemokraadid valitsusse läksid, siis ei olnud enam võimalik kõiki ministreid valimisnimekirjast välja võtta. «Valijad soovisid aga näha, et kandidaadid oleksid 100 protsenti pühendunud Euroopa Parlamenti pürgimisele,» arvas Palo.

«Riigikogu valimistel on hoopis teine olukord, sest kinnitan, et soovin kandideerida ja kui sotsiaaldemokraadid saavutavad hea tulemuse, siis olen valmis täie pühendumisega jätkama tööd valitsuses. Ma usun, et valijate jaoks on see oluline argument ja loodan riigikogu valimistel saada suurema hulga valijate toetuse,» lausus Palo.

Haridusminister Jevgeni Ossinovski kogus 2910 häält. «Olukorras, kus olen värskelt asunud haridus- ja teadusministri ametisse, usun, et palju oli neid, kes soovisid näha mind ametis pigem Eestis, mitte Brüsselis. Ka paljud minu tuttavad jätsid minu poolt hääletamata, kuna toetavad minu jätkamist haridusministrina. Sellest lähtudes pean oma tulemust väga heaks,» märkis Ossinovski.

4984 häält saanud põllumajandusminister Ivari Padar pidas samuti oma tulemust heaks. «Arvestades, et olen just põllumajandusministri ametisse asunud ning mitmed põllumajanduse sektoris töötavad ei tahtnud mind jälle Euroopasse saata,» lausus Padar.

Põllumajandusminister ütles, et ei osanud valimistelt mingit konkreetset tulemust lootagi: «Konkurents oli väga tugev ning tulemuste ennustamine oli enam kui keeruline.»

Viidet, mida riigikogu valimistel teistmoodi tegema peaks, Padar oma sõnul ei saanud: «Ega vana karu tantsima ei õpeta.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles