Miks jäi valimisaktiivsus nii madalaks?

Virumaa Teataja külastas europarlamendi valimiste puhul erinevaid valimisjaoskondi. Foto: Marianne Loorents

Postimehe küsimusele vastasid poliitikaeksperdid.

Kolumnist Ahto Lobjakas: «Ilmselgelt ei suutnud avalikkust «kaasa elama» panna ei juhtivad kandidaadid ega teemad, mis olid arutusel. Esimene tuleneb suuresti sellest, et suurte nimekirjade eesotsas olid Eesti poliitika eilsest ja üleeilsest päevast. Samas muidugi «tänase päeva» ehk nooremate tegijate väga kehv tulemus üle poliitilise spektri -- Kaja Kallas välja arvatud -- annab ainet mõtlemiseks. Teemade osas oli sisuline debatt tegelikult aktiivne, aga näib, et see ei läinud korda. Jällegi tuleb kivi heita kandidaatide kapsaaeda, kes ei osanud siiski Euroopat Eesti valija jaoks elama panna. Ometi sõltume me oma poliitikas ja majanduses Euroopast sellises ulatuses, mis seaks meie iseisvuse täna ilma ELita tõsise küsimärgi alla.»

Analüütik Juhan Kivirähk: «Kõige lihtsam oleks madalas valimisaktiivsuses süüdistada Eestit tabanud kuumalainet, mis inimesed rammestunuks ja laisaks muutis. Või siis tasuks lohutada end Ivan Orava sõnadega, et parem ongi, kui lollid valima ei lähe – niiviisi õnnestub targem valik teha …

Tegelikult on madalas valimisaktiivsuses süüdi muidugi see asjaolu, et valijate jaoks ei ole Euroopa Parlamendi valimised kuigi olulised. Inimesed lihtsalt ei tunneta, et europarlamendis toimuv kuigi oluliselt nende elu mõjutaks. Ehkki valimiskampaania ajal üritasid erakonnad ja üksikkandidaadid visalt vastupidist tõestada, kinnitades, et EL on meie jaoks oluline ning Europarlamendis tehtavad otsused mõjutavad meid väga otseselt, ei leidu neile väidetele kinnitust inimeste praktilisest kogemusest. Mingi institutsiooni olulisust ei saa luua pelgalt lühiajalise propagandakampaaniaga, usaldus saab tekkida pika aja jooksul valijate jaoks olulisi ja nähtavaid otsuseid tehes.

Kindlasti jääb suurele osale kodanikest arusaamatuks, kuidas saavad kuus Eestist valitud eurosaadikut ELis toimuvat mõjutada. Pigem loodetakse Euroopa otsustusprotsessi mõjutamisel rohkem kodumaise täitevvõimu peale – tehakse ju kõige tähtsamad otsused riigijuhtide tasandil Euroopa Ülemkogus.»

Dotsent Viljar Veebel: «Eesti tulemus, mis küll jäi Euroopa keskmisele alla, polnud siiski midagi drastiliselt negatiivset - vähene osavõtt on üks EP valimistega krooniliselt kaasas käivaid probleeme, millega tuleks tegeleda rohkem kui neli kuud viie aasta jooksul. Erakonnad võtsid eelmiste valimiste e-hääletamisega tekkinud osavõtu positiivset efekti kui midagi iseenesest mõistetavat ja ei pingutanud suurt, et oma valijat kodust välja saada. Tehti pigem endale mugavat kampaaniat, jättes mitmed ühiskonnagrupid debatist kõrvale.»

Politoloog Tõnis Saarts: «Puudus tugev valijaid mobiliseeriv vastaseis või protesiavaldamise võimalus. Eelmistel valimistel 2009. aastal oli valimisaktiivsus üllatavalt kõrge tänu vastaseisule suletud nimekirjadele. Neis valmistel aga protesti-moment puudus ja ei kujunenud välja ka tugevat valijaid ergutavat konflikti. Kui ilmnes, et vene- ja julgeolekuküsimus ei tööta nii hästi, kui oodati, siis laguneski kampaania fookus laiali.»

Vabariigi valimiskomisjoni andmetel käis Euroopa Parlamendi valimistel hääletamas 36,5 protseni valijaist.