Jõgeva andis hääle vanadele sümpaatiatele
26. mai 2014, 10:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Jõgeva kultuurimaja liuguksed pühapäeva hommikul esimese valija ees avanevad, mõjub see unisele väikelinnale niisamuti, nagu oleks kokk kringlivabriku väravad valla lasknud.
«Tere tulemast kallid valijad,» tervitab valimiskomisjoni esimees Jaan Järv käputäit lõokese unega valijat juba ukselävel kammerlikult kummardades ning juhatab nad sedeleid võtma.
Esimesena sisse vuhisev pikaaegne koolipapa Jüri Toit naaseb hääletusboksist nõnda kärmelt, nagu oleks hääletuslehe juba kodus valmis kirjutanud. «Hilja avavad, päike juba kõrgel,» reedab mehe kehakeel. Hääletamise tippmarki kommenteerides ütlebki Toit, et ega maainimene saa kogu pühapäeva raisku lasta.
«Ma loodan ikka seda, et Euroopas ikka igas mõttes rahu tuleks,» avaldab ta oma valiku tagamaid ja jätab ajakirjanikud kavalal ilmel mõistatama, kes see rahusaadik olema peaks.
«Mina olen keskerakonna valija ja minul oli üks tubli naine, keda valisin. Reformikaid ma ei vali eluilmaski, sest see on kõrgklassi eliit,» ei tee pensionär Riina Pedokand samast teemast peent saladust.
«Kuis aus olla, siis ma ei tahtnud üldse valima tulla. Neid on niigi juba 101, keda meie riik üleval peab, milleks siis neid juurde vaja? Aga siis mõtlesin, et ma ikka annan oma hääle ära,» leebub ta.
Ekstravagantses süsimustas ülikonnas kohaliku kandi mees Aleksander Tubi on hääle ära andnud ja hakkab pikema jututa intervjuud andma. «Mina olen Ansipi toetaja. Ta on nagu mina: 57,» räägib motoklubisse Must Leegion kuuluv Tubi ning sätib aeg-ajalt punase piraadisildiga kaabut foto jaoks sirgeks.
«Ta meeldib mulle sellepärast, et jõudis olla peaaegu 10 aastat jutti peaministri toolil. Pealegi on ta mu kursusekaaslane. Ma tunnen teda praegugi - ma võin talle helistada, telefoninumber mul on, aga viimane viis aastat pole suhelnud,» kahetseb Tubi, et mõne kõne võinuks peaministrile ikka teha.
«Ta oli tagasihoidlik, sõbralik ja toetas ikka sõnadega nõrgemaid. Ma rääkisin oma ülikoolikaaslastega ka ja nemad leiavad ka, et Ansip on oma ülesannete kõrgusel olnud ja jääb ka edaspidi. Kas ka nii läheb, ei tea, sest Savisaarel on Ida-Virumaal väga palju valijaid,» hammustab Tubi huulde.
«Kas te olete agitaatorid? Kas nänni ka jagate?» lõikab üks parimais aastais härra vestlusse nagu kuuma noaga sisse. «Sel juhul mina valima ei lähe,» kostab ta eitava vastuse peale ja naaseb tuldud teed tagasi.
Otsus sündis alles boksis
Nooruke Aleksei Solovjov on sel hommikul üks väheseid, kes 20ndates aastates põlvkonda esindama saabunud. «Otsustasin viimasel hetkel valimisboksis. Ei oska öelda mille alusel, vaatasin lihtsalt, et Ergma nimi tuli tuttav,» pihib mees. E-valimisi Solovjov ei usalda ja eelvalimised libisesid märkamatult mööda. Kuidas tema antud häälel läheb, vaadatakse juba koos perega õhtul televiisorist.
«Päev on päris eriline, nagu ma aru sain, tuleb Euroopa tuleviku üle otsustada. Euroopas on olukord väga ärev ja peab võimalust kasutama hääletada,» põhjendab ta.
Valimisjaoskonna esimehel Jaan Järvel on tund pärast uste avamist vabam hetk. «Jõgeva rahvas on üldiselt valimistel alati aktiivne olnud. Meil on alla 4400 valija nimekirjas ja Eesti mõistes suur jaoskond.»
Viimased kaks nädalat on Järve jaoks tähendanud pidevat rabelemist. «Et ükski komakoht kusagil paigast ära ei oleks. Ütlesin valimiskomisjoni liikmetele ka, et nad tänaseks (pühapäevaks - toim.) kõvasti välja puhkaksid. Enne südaööd ei tohi siit majast ükski hing välja saada. Välisuks on lukus, mobiilid on ära pandud, helistada ei tohi,» ennustab Järv oma meeskonnale pikka töö-ööd.
Noortel on teised mõtted
Jõgeva ja Põltsamaa vahel Postimehe autole hääletanud nooruke Laura Tammiste saab valimisi vabamalt võtta. Teda lahutab valimisõigust andvast 18. eluaastast vaid seitse päeva.
«Ma valiksin Silver Meikari,» analüüsib Tammiste. «Ma olen näinud seda filmi «Okupeeri oma müür» ja tema oli ka seal natuke selle kõigega seotud. Või Marju Lauristini. Kui ma eile vaatasin debatti, siis ta rääkis ka mõnusat ja loogilist juttu.»
Aga Andrus Ansip või Edgar Savisaar? «Ei-ei. Nad on nii vanad, tahaks nooremat verd ja uuemat mõtlemist.»
Sellest, et ta veel valida ei saa, Tammistel kahju ei ole. «Ma ei tea, kas ma üldse läheksin valima. Paljudel ongi selline mõtlemine, et kedagi ei ole valida,» ütleb neiu ja peab tähendusrikka pausi. «Tegelikult on ikka oluline, kuhu see Euroopa Liit edasi pürgib. Aga võib-olla ta enam eriti kaua ei kestagi?»